PRESSINÕUKOGU: Katrin Lust ei rikkunud „kassivabriku“ lugu tehes head ajakirjandustava (5)

Pressinõukogu arutas Oksana Zuiko kaebust 30. oktoobril 2017 TV3 eetris olnud „Kuuuurija“ peale ja otsustas, et telekanal ei rikkunud head ajakirjandustava.

Saade räägib Tallinnas Koplis tegutsevast nii-öelda kassivabrikust, kust tõukasside pähe ostetud kassid uutes kodudes surevad ja haigestuvad juba mõne nädala möödudes. Kui ostjad müüja poole pretensiooniga pöörduvad, siis saavad nad ähvarduste osaliseks. Saates näidatakse, kuidas kassivabriku pidajad ründasid ka „Kuuuurija“ operaatorit.

Oksana Zuiko kaebas pressinõukogule, et ajakirjanik sisenes tema koju ebaseaduslikult, ei tutvustanud ennast ja esitas ebaõigeid andmeid. Kaebaja ei ole rahul, et talle ei antud võimalust kommentaariks ja et teda filmiti, kuigi ta selle keelas. Kaebaja märkis, et ei ela antud korteris kuus aastat, nagu saates öeldakse, vaid neli. Samuti ei pea kaebaja õigeks sõna „kassivabrik“ kasutamist. Samuti on kaebaja hinnangul vale väide, et Aleksei Zuiko tegeleb kasside müügiga. Lisaks on saates Oksana Zuiko sõnul teisigi valeväiteid.

Pressinõukogu otsustas, et TV3 saade „Kuuuurija“ ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul oli teema avalikkuse seisukohast oluline ja kõik osapooled said sõna.

Pressinõukogu hinnangul oli ajakirjanik sunnitud kaebaja juurde sisenemisel kasutama ajakirjanduslikku eksperimenti, esinedes kassipoja ostjana. Varasematele katsetele kaebajaga ühendust saada Oksana Zuiko ei reageerinud. Kui ajakirjanik ütles, et on huvitatud kassipojast, sai ta kaebajaga kohe ühendust. Pressinõukogu hinnangul on antud asjas olemas avalik huvi ja seetõttu on ajakirjanduslik eksperiment põhjendatud.  Pressinõukogu peab põhjendatuks antud loo kontekstis sõna „kassivabrik“ kasutamist, sest see kirjeldab inimestele ilmekalt kontrollimatut kassipoegade müüki.

„Pressinõukogu otsus oli ootuspärane ja väga vajalik. Selgitasin juba eelmisel aastal, et ajakirjanikku, kes teeb ajakirjanduseetika nõuetele vastavat ajakirjanduslikku eksperimenti, ei saa kuidagi hukka mõista, vaid sellist tegevust tuleb hoopis toetada. Kahjuks toimub samas asjas siiani kriminaaluurimine. Kui igale ajakirjanduslikule eksperimendile järgneks kriminaaluurimine, siis langeks Eesti ajakirjandusvabaduse indeksis Põhja-Korea lähistele. Tegemist on kordades ohtlikuma arenguga, kui Krossi ja Äripäeva vaidluses 10 000 euro väljamõistmine. Käesoleval juhul ähvardab eesti ajakirjanduse tippude koostatud ja Harju Maakohtu endise esinaise Helve Särgava poolt allkirjastatud otsusega igati professionaalseks hinnatud loo teinud ajakirjanikku kohtus süüdimõistmisel vanglakaristus,“ ütles TV3 esindav vandeadvokaat Ants Nõmper.