Agur tunnistab, et nõukogude estraadikontserdi reklaamimises on tehtud prohmakaid (99)

Reikop juhtis Aguri tähelepanu tõsiasjale, et lisaks Eesti sajandale juubelile on kontserdi toimumise ajale väga lähedal nii küüditamise kui märtsipommitamise aastapäev. Agur sõnas, et kontserdi eesmärk pole traagilisi sündmuseid ülistada, vaid keskenduda üksnes muusikale, mis meid nõukogude võimu ajal saatnud on. "Inimesed armastasid, leidsid üksteist. Tundsid end õnnelikuna, kes õnnetuna. Me toome selle aja muusikalises mõttes parima osa uuesti lavale, elavas esituses ja väga heas orkestriseades," rääkis Agur.

Reikop sõnas seepeale, et põhiline etteheide seisneb ikkagi selles, et kõnealune periood oli Eesti jaoks represseeriv ja okupeeriv, mistõttu pole kohane sääraseid laule positiivses mõttes esitada. Natsi-Saksamaa laulude kontserte meil ju ei korraldata. Agur vastas, et tajub konteksti väga hästi - küüditamine on ka tema suguvõsast läbi käinud. "Me ei ülista nõukogude aega. Me ei ülista seda perioodi. Mitte kuidagi ei anna talle positiivset varjundit kui režiimile. Me ühendame inimesi ja meenutame läbi hea muusika," vastas Agur.

Reikop sõnas omakorda, et kooliõpilased pole neid laule kuulnud, mistõttu ei teki neis ka nende lauludega mingit nostalgiat. Aguri sõnul on õpilased lauludest aga vaimustunud. Ta lisas, et mitte keegi õpetajatest ega õpilastest ei tule proovi vastumeelselt.

Küll aga tunnistab Agur, et kontserdi korraldamise juures on tehtud prohmakaid. "Tõesti selle kontserdi promotsioonis ja eelreklaamis on ebaõnnestunud sõnastust ja siinkohal kasutan võimalust vabandada nende inimeste ees, keda see solvas - nimelt siis see seotus Venemaa kingituse ja andestusega. Lisaks ka reklaamplakat oli punast värvi, mis sisaldas ka nõukogude sümboolikat. See kõik on tänaseks vahetatud. Kontserdi päev (varasemalt 10. märts - toim) on ümber pandud 18. märtsile. Oleme astunud sammu tagasi, et astuda kaks sammu edasi ja seda kriitikat omaks võtnud," ütles Agur.