HELLE MERI AVAMEELNE INTERVJUU "PEALTNÄGIJALE": Lennarti surmale eelnev oli eriti raske (108)

Helle Meri võttis "Pealtnägija" ajakirjaniku Taavi Eilati vastu oma kodus, Armuneemeks kutsutaval Viimsi poolsaare tipul ja rääkis talle ka nendest teemadest, millest seni on vaikinud.  Eilat küsis, palju külalisi ja lähedasi tema juures käib. "Mul on neid väga vähe. Võib-olla ma ei nimetaks nende nimesid," sõnas Meri.

Viimane teleintervjuu, mille Helle Meri andis, on aastast 2009. Viimane pikem usutlus ajalehes aastal 2013. Sellel on põhjus. Nagu ta ise väljendab, hakkas mootor streikima. "Pump ei tulnud enam toime ja siis ma läksin ise näitama oma pumpa. Lõppes sellega, et suurepärased arstid Põhja Regionaalhaiglast tegid mulle operatsiooni ja nüüd, sellest saab kolm aastat, andsid mulle uue käigu sisse. Ma olen kohutavalt tänulik selle eest neile. Muidu me ei räägiks siin praegu," sõnas Meri. "Praegu ma pean olema lihtsalt õnnelik, et ma olen siin maa peal," lisas ta. 

Kuigi endine filmimees Lennart Meri ja näitleja Helle Pihlak registreerisid oma abielu alles vahetult enne mehe presidendiks pürgimist 1992. aastal, ulatus nende tutvus aega, mil mõlemad olid oma eelmises abielus. Kokku koliti 1980. aastatel. Milline nägi välja nende armumise lugu? "Kas on keegi kunagi seda analüüsi teinud, kuidas see armumine käib, siis ma võib-olla seletaks teile. Aga ma ei ole lugenud kuskilt niimoodi, ega ma ei oska ise ka seletada. Kui sa selle juba sõnadesse paned, siis see polegi enam see. Tagantjärele on võib-olla vaid üks hetk. Me olime tema sünnipäeval Nõmmel. Vaatasin tema raamatuid seal. Eesti entsüklopeedia teine köide oli, millel olid lõpus puhtad lehed. Ja siis tuli Lennart, ütlesin, et need on ju tühjad lehed - need tuleb täis kirjutada. Nii me siis kirjutasime pärast," meenutas naine. 

Nagu kõigil teistel paaridel, oli ka neil omavahelisi hõõrumisi. Naine avaldas, et teda häiris Lennart Meri juures kõige enam tema komme hilineda, millest ka siiani palju räägitakse. 

Eesti Vabariigi taastunnustamise eel oli Meri Edgar Savisaare valitsuse välisminister. Moskvas toimunud augustiputši ärevail hetkeil saadeti nad erandkorras koos kaasaga Soome pakku. Neil otsustavatel päevadel ja paljuski Lennarti eestvedamisel taastas Eesti 20. augustil iseseisvuse. Island tunnustas meid kaks päeva hiljem. Kuidas Lennart Meri on seda päeva ise nimetanud ja meenutanud? Oli see tema kõige õnnelikum päev? "Ma arvan küll. Kui ikka mõelda seda aega, siis oli ikka rind nii kummis kui kummis."

Presidendivalimiste kampaania ajal elas perekond Soomes, sest Lennart Meri oli sealne Eesti suursaadik. Kampaania oli pingeline ja muuhulgas tuli Lennartil tõestada oma isa mitteseotust KGB-ga. Helle oli pea igal sammu Lennarti kõrval, kuni selleni, et tõi õhtuti tulevasele presidendile raadiot kuulata ja pani videomakki salvestama. 1992. aastal valiti Meri taastunnutatud Eesti esimeseks presidendiks. Endisest näitlejatarist sai üleöö presidendi abikaasa. Kadriorus ootas remonti vaja palee, mis oli olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi käsutuses ja kus polnud kirjapaberitki. "Kui kontor pidi tööle hakkama oktoobirs-novembris, siis polnud neil mitte tuhkagi seal, jah," meenutas Helle Meri. "See saadi Soome abiga, mida siis ei tohtinud rääkida. Lennart helistas, ütles, et pliiatsit-paberit ka ei ole. Pandi siis terve kaubik hakkama Eesti poole, kus olid kirjatarbed ja kõik muu sees," lisas ta. 

Helle Meri arvates on Kersti Kaljulaidi otsus Kadriorgu mitte kolida mõistetav. Tema sõnul polnud see kuigi kodune koht kus elada. 

Ehkki kehva tervise tõttu on mõned aastad vahele jäänud, on Helle Meri otsustanud sel aastal minna 24. veebruaril Tartus peetavale Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtule. Seda enam, et säärane traditsioon on algatatud just Lennart ja Helle Meri poolt. "Eks me tõmbasime soomlaste pealt šnitti selleks. Teate, hirmus tahtmine oli riigi moodi välja näha ja teeme siis ka nagu üks riik oma sünnipäeva peab!" ütles Meri.

Pärast seda, kui Lennart Meri andis oma ametiketi üle Arnold Rüütlile, kolisidki nad Armuneemele, mis tekitas toona kõvasti kõneainet. Nüüd elab Helle suures majas üksi. Majas on veel alles ka Lennarti kabinet. Ometi naine Lennarti töölaua taha ei istu, sest tunneb enda sõnul selle koha ees tohutut aukartust.

Lennarti surm ja sellele eelnev oli Helle jaoks raske

2006. aasta "Jõulutunnelis" sõnas Helle Meri, et teda valdab äng. Lisaks sõbas ta, et ta pole saanud nutta. Kas nüüdseks on ta valust üle saanud ja nutud ära nutnud? "Ei, ma pole üldse nutunaine. Võib-olla seepärast, et inimesed peaksid oma südant hoida, peaksid oskama nutta, ent mina seda ei oska," tõdeb ta. Lennart Meri surm ja sellele eelnenud haiglaperioodid olid naise jaoks rasked. Lennart lahkus elust Helle sünnipäeval. Naine tunnistab, et see oli kõige kurvem päev tema elus. "Sellega tuleb niimoodi toime tulla, et enam halvemaks ei saa minna. Võib ainult paremaks minna," kirjeldab naine seda, mida tundis.

"See on hullumaja, mis praegu on"

Taavi Eilat küsis Helle Merilt, mis põhjustel ei meeldi talle end avada. "Aga see ei olegi tähtis, et ma peaksin end nüüd kõigile avama. Mulle endale meeldib küll, kui inimesed on saladus. Las teised otsivad seda saladust.". Proua Meri, kes nõustus andma "Pealtnägijale" intervjuu pärast poolteist aastat kestnud läbirääkimisi, nimetab ise end lihtsaks maalelavaks leskprouaks koera ja tütrega, kelle argipäev algab voodis iPadis Soome ajalehtede lugemisega ja seejärel koeraga jalutamisega. Hommikuse võileiva kõrvale sirvib ta kodumaiseid ajalehti ja kuulab raadiot. See, mida ta kuuleb ja loeb, paneb teda muretsema. "See on hullumaja, mis praegu on. Ma ei saa üldse mitte midagi aru. See on nii, et ma võin kõike teha, ent ma ei vastuta millegi eest. Ma võin öelda, kellele tahan, et kes sa oled ja mis sa oled. Aga mis see tähendab? Millal me ükskord inimeseks siis saame ja jääme?"