TUNNUSTATUD KUNSTNIK: Leonard Lapin on pälvinud palju kõrget tunnustust – Ljubljana graafikabiennaali preemia (1973), Tokio graafikabiennaali preemia (1974), Eesti Kunstnike Liidu maali aastapreemia (1987), Kristjan Raua nimelise kunstipreemia (1989), Eesti vabariigi kultuuripreemia (1997), Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2001).Foto: Tiina Kõrtsini
Inimesed
8. veebruar 2018, 00:01

LEONHARD LAPIN: tahaksin panna näitusele teose Vigala Sassi mälestuseks (1)

„Mina tahaks panna oma näitusele Kumus välja teose Vigala Sassi mälestuseks. Seda ei taheta välja panna, aga võib-olla õnnestub suurte raskustega. Konservaator ütleb, et see hallitab. No kuidas saab? See on metallist,“ ütles veidi enam kui kuu aega tagasi kunstnik Leonhard Lapin, kelle elutöönäitus avatakse täna Tallinnas Kumu kunstimuuseumis.

Lapin soovis panna näitusele teose Vigala Sassi mälestuseks, sest ta on teadmamehega tolle eluajal kohtunud ning Sass jättis talle sügava mulje. „Olen kohanud kahte Eesti hiilgavamat vaimset inimest: üks on Kaika Laine ja teine on Vigala Sass. Vigala Sass ütles nii, et sa oled haige, mine arsti juurde. Ta ei tegelnud nõiduse ega mingisuguse tühja asjaga,“ rääkis kunstnik detsembri lõpus, kui ta tähistas oma 70 aasta juubelit ja avas sel puhul Tallinn Art Space'i galeriis näituse.

Sõbrale pühendatud maal kannab nime „Raudmees“, sest just sellise sõnaga iseloomustab Lapin kadunud sõpra. Teos jääb aga kunstniku näituselt välja, sest kujutab endast ohtu kunstimuuseumile. Kuidas saab üks maal muuseumile ohuks olla? „Konservaatori hinnangul on maal seismisest hallitama läinud ja võib kanda baktereid, mis ventilatsioonisüsteemi sattudes palju pahandust teeksid,“ selgitab Lapin. „Muuseumid on sellistel puhkudel väga ettevaatlikud. Sarnaseid juhtumeid on ette tulnud küll,“ lisab ta.

Täna õhtul kell 18 Kumu suures saalis avatav väljapanek „Tühjus ja ruum“ on toonase näituse jätk. Seal saab näha Lapini teoseid, mis on valminud alates 1960ndate lõpust, ehk 50 aasta jagu loomingut. Eksponeeritud on seeriaprintsiibil põhinevad graafikasarjad, mütoloogilised maalid, arhitektoonid ja sari „Koodid“, samuti vähem nähtud varased joonistused, geomeetrilised jutustused ning ka uus looming.

Budistliku maailmavaatega Lapin on sõjajärgse Eesti avangardkunsti üks tähtsamaid esindajaid, kes tõusis areenile 1960ndatel noorte uuendusmeelsete kunstnike seltskonnaga SOUP ’69. Ta on tegutsenud nii kujutava kunstniku kui ka tegevarhitektina, võtnud sõna kultuuriteoreetilistel ja päevakajalistel teemadel, kirjutanud proosat ja luulet ning mõjutanud õppejõuna paljusid kunstiüliõpilasi.

Näituse pealkirjas „Tühjus ja ruum“ viitab „tühjus“ Lapini abstraktsele geomeetrilisele loomingule ja vaimsetele otsingutele ning „ruum“ tema tegevusele sotsiaalses kultuuriruumis.

Näituse avamisel esitletakse ka mahukat raamatut, milles avavad Lapini loomingut Anu Allas, Mari Laanemets, Asko Künnap ja Sirje Helme.

Helme on ühtlasi näituse kuraator. Väljapanek on avatud 13. maini.