VÕIMAS: 1988. aastal toimunud „Rock Summeril“ oli tipphetkel ligi 180 000 inimest.Foto: Arno Saar
Eesti uudised
7. veebruar 2018, 00:01

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 17. koht: „Rock Summer“ oli midagi enamat kui ainult rokkmuusikafestival (3)

Tallinna lauluväljakul 26.–28. augustini 1988 maha peetud Eesti ja tollase Nõukogude Liidu esimene välismaiste artistidega rokifestival hämmastas oma mastaapsuse ja erilisusega nii esinejaid kui ka ligi 180 000-pealiseks kasvanud publikut.

„Rock Summeri“ mõte kasvas välja 1987. aastal Tallinna lauluväljakul peetud hevimuusikafestivalist „Heavy suvi“. Seejärel korraldasid tõelise mitmepäevase rokifestivali Jüri Makarov, Rein Lang, Aivar Sirelpuu ja Erki Berends ning Markku Veijalainen Soome Raadio 1-st. Just soomlaste abiga sai festival varustatud võimsa heli- ja valgustehnikaga, mida polnud varem siinmail nähtud-kuuldud. Soome kaudu toimus ka välismaiste esinejate siiatoimetamine.

Esimesel summeril said kodumaised muusikasõbrad elavas esituses nautida selliseid artiste, kelle nimesid nad olid ainult ajalehest või plaadiümbriselt lugenud või keda imekombel Soome televisioonis näinud. Nii andsid paaritunnised kontserdid sellised maailmas tuntud nimed nagu Big Country, Public Image Ldt ja Steve Hackett Suurbritanniast, aga ka Soome esinejad Mamba, Eppu Normaali, Leningrad Cowboys/Sleepy Sleepers, Juice Leskinen & Huhtikuu ’88, Pave Maijanen. Nende kõrval astusid üles bändid Argentinast, Itaaliast, Rootsist, Tšehhoslovakkiast ja Venemaalt.

Eesti ansamblitest andsid kontserdi G.G.G., Lainer, Singer Vinger, Ultima Thule, Rock Hotel, Ivo Linna koos In Spe & Kiigelaulukuuikuga, Vitamiin, Mahavok ja Seitsmes Meel. Kuigi muusikatundlik kõrv pani tähele meie esinejate mõningast ühekülgset muusikakeelt võrreldes kuulsate välismaiste kolleegidega, oli kõigil esinejatel publiku seas suur menu.

Rahva tohutut huvi festivali vastu võib seletada sellega, et rokkmuusika oli alternatiiv valitsevale estraadile ja rokkaritega seostati mässumeelsust, mis tähendas mittevabas ühiskonnas enamat kui lihtsalt noorusaja protestivaimu. Samuti toimus esimene „Rock Summer“ äsja alanud laulva revolutsiooni ajal ja omandas seetõttu tavalisest muusikafestivalist suuremad mõõtmed. Tipphetkel oli lauluväljakul ligi 180 000 inimest, kes laulsid rokkmuusika kõrval hingestatult kaasa Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmenti isamaalisi laule.

Festivalist kujunes terveks kümnendiks (v.a 1990) aasta rokkmuusika suursündmus. Seal esinesid seitsme aasta jooksul maailmanimega ansamblid ja artistid Uriah Heep, Jethro Tull, Procol Harum, Faith No More, Status Quo, Simple Minds, Manowar, Marillion, The Shamen, The Pogues, Motörhead, Bob Geldof, Ultravox, Dr Alban, Bonnie Tyler, Alison Moyet, Al Di Meola, Samantha Fox, Chick Corea, Iggy Pop, Chris Norman, Tanita Tikaram, Billy Cobham, Bryan Adams, Björk ja Shaggy.

Idabloki suurimaks rokifestivaliks tõusnud „Rock Summer“ toimus viimast korda 1997. aastal ja hääbus vähese publikuhuvi tõttu. 2013. aastal korraldati esimesest „Rock Summerist“ 25 aasta möödumise puhul kahepäevane festival „Rock Summer 25“.

Allikad:

·        „Rock Summeri ajalugu“. MTÜ Summeri Korraldamise Klubi veebikülg: 2013.

·        Tõnis Erilaid „Suverock lauluväljakul“. Õhtuleht, 31.08.1988

·        Jaanus Kulli „Esimene „Rock Summer“ kui laulev revolutsioon“. Õhtuleht, 23.08.2008.