Soome muuseumilt nõutakse ahistava Väinämöisega maali eemaldamist (31)

Susanna Pettersson kinnitab oma blogipostituses toetust „Me Too“ kampaaniale, kuid tema sõnul ei tohiks selle käigus tõstatunud küsimusi laiendada vanadele kunstiteostele. Need peegeldavad ilmekalt oma sünnihetke. Ateneumi juhi ütlust mööda on muuseumilt aastate jooksul mitukorduvalt nõutud, kas Akseli Gallen-Kallela kuulus „Aino-taru“ (1891) on ikka eetiline. Kas neil pole häbi eksponeerida teost, kus „Kalevala“ peategelane, vana Väinämöinen alasti neiule jõhkralt ligi tikub?

„See räägib meie kunsti ajaloost ja „Kalevala“ lugudest,“ toonitab Petterson. „Kuid see võib ühtlasi aidata inimestel mõista sellist valusat teemat nagu ahistamine.“ Ateneumi juht kinnitab, et Gallen-Kallela maal jääb paika. Ta toonitab: pole olemas õiget ega vale kunsti, on vaid kunst. „Selle eesmärk on esitada küsimusi ja anda mõtteainet.“ 

Helsingin Sanomat märgib, et hiljuti eemaldati Suurbritannias Manchesteri Kunstigaleriis John William Waterhouse'i maal „Hylas ja nümfid“ (1896). Nimelt tembeldati Kreeka mütoloogia teemaline taies poolpornograafiliseks ning galerii tahtis teada, kuidas sellesse suhtutakse. Linnavolikogu survel (galerii kuulub linnale) seati kunstiteos nädala pärast siiski jälle üles.

New Yorgis aga koguti allkirju petitsioonile, millega nõuti, et Metropolitani kunstimuuseum eemaldaks maali „Unelev Thérese“ või vähemalt varustaks selle hoiatusega. Nimelt kujutab prantsuse kunstniku Balthusi teos aastast 1938 11aastast naabritüdrukut, kes on kinnisilmi mõttesse vajunud, nii et jalad on veidi harkis ja seelik üles kerkinud. Petitsiooni algataja Mia Merrill pidas last nilbe piilumise objektiks. Kiri kogus paari nädalaga üle 11 000 allkirja, kuid kriitikud nimetasid seda Huffington Posti teatel nõiajahiks ning muuseum keeldus maali ära võtmast.