Kujuta ette situatsiooni: tundmatu pikkade küüntega kodanik sammub aeglaselt klassiruumi tagantotsast tahvli äärde. Ta võtab oma kondise käe, ajab sõrmed konksu ning tõmbab küüntega aeglaselt üle tahvli. Tekkiv heli on väljakannatamatu, kõhe ja õudne, ent sa ei saa sinna midagi parata - mingi maaväline jõud hoiab sind kindlalt enda haardes, et sa ei saaks toolilt püsti tõusta, et takistada tahvlikriipija terrorirünnakut su kõrvade suunas. Seal ta siis seisab ja kraabib ja kraabib ja ei näitagi lõpetamise märke. Ilgelt ebameeldiv. See on see film.
Kujuta ette situatsiooni: sa satud supermarketis kokku kunagise klassikaaslasega. Ta oli üks neist, kellega sa väga ei suhelnud ning nüüdseks hetkeks on sul ta nimi totaalselt ununenud. Kiire peanoogutuse asemel otsustab tema aga sinuga pikemalt suhtlema hakata. Arutate ära kõik maailma asjad, tema räägib enda elust, kutsub sind korduvalt nimepidi, sina aga üritad kuidagi tema nimest mööda nihverdada. Lõpuks jääb ta vaikseks ja küsib: „Oota, kas sa ei tunne mind ära või?“ Ilgelt ebameeldiv. See on see film.
Kujuta ette situatsiooni: sa lähed duši alla. Äkitselt keegi koputab su korteri uksele. Torisedes varjad end rätikuga ja tammud ust avama. Selle taga naeratavad sulle vastu Jehoova tunnistajad, kelle suurimaks sooviks oleks sulle meie loojat ja päästjat, kõikvõimast Issandat tutvustada. Ideaalses maailmas järgneks sellele keeldumine, ukse kiire sulgemine ning soojade veejugade alla naasemine, ent kuna sa oled endassesulgunud eestlane, kes emotsioone naljalt välja ei näita, kutsud sa nad enda elutuppa. Nii te siis istute - nemad räägivad Jumalast ja sina kuulad, ainsaks hõlstiks too päevinäinud saunarätik. Ilgelt ebameeldiv. See on see film.
Kujuta ette situatsiooni: sa oled mainekas kirurg. Sinu minevikus on aga üks operatsioon, mis lõppes nukralt. Nüüd üritad sa enda musta südametunnistust puhtaks pesta, kohtudes enda „ohvri“ pojaga, kes on kõige veidram inimene maamuna peal. Kodus ootab sind aga täiuslik perekond - veidrate seksuaalharjumustega naine, emotsioonitu pisipoeg ning äsja teismeikka jõudnud keskpärase lauluhäälega tütar. Seal sa siis oled - kahe elu vahel. Seda kõike kuniks hetkeni, mil need kaks elu omavahel kokku saavad ning sind valiku ette asetatakse. Et noh, milline su pereliige sulle kõige vähem meeldib. Ilgelt ebameeldiv. See on see film (seekord päriselt).
„Püha hirve tapmine“ oli suurepärane linateos. Need kaameranurgad, see kummitav muusika, need monotoonsed näitlejatööd, need neetult piinlikud ja külmavärinaid tekitavad dialoogid… See film on meeldejääv elamus!
Kommentaarid