Dolores Hoffmann
Eesti Vabariigi 100. juubel
5. veebruar 2018, 16:04

Vitraažikunstnik Dolores Hoffmann on teenetemärgi üle üllatunud: ma olen kunstnik, kellest ei kirjuta keegi (5)

"Sain seda alles veerand tundi tagasi teada!" rõkkab Valgetähe V klassi teenetemärgi saanud vitraažikunstnik Dolores Hoffmann. "Ma tunnen, et see on mingi arusaamatus. Ma olen Eestis ju täiesti tundmatu kunstnik!"

"Kui sõbranna mulle helistas ja ütles, et seda lehest luges, vastasin talle, et see peab mingi nali olema," tunnistab Hoffmann. "Vaadake, ma olen kunstnik kellest ei kirjuta ei kunstiteadlased ega keegi muu. Ma ei saa aru, mis juhtus! Kellel tuli pähe mind teenetemärgile esitada?" on kunstnik äärmiselt üllatunud.

Vitraažikunstnik Dolores Hoffmann valmistab peamiselt kirikutele uhkeid aknaid. Teenetemärk on kunstikule seda enam ootamatu, et riik ja kirik riigis lahus on. "Olen luteri kirikult saanud Maarja medali, sellest saan veel aru, aga riigilt? Seda ma poleks eluilmas oodanud!"

Üllatust põhjendab Hoffmann sellega, et vitraažikunstnikule pole tähelepanu ja kiidulaul lihtsalt omane. "Kunst arhitektuuris on anonüümne," selgitab ta. "Mina teen vitraaži, selle monteerivad kiriku külge ehitusmehed ja ongi kõik, ma kaon ära. Mulle ei kostu sealt enam mingeid kiitusi. Ma ei ole galeriikunstik," räägib Hoffmann. "Võin ju oma nime sinna kirjutada, aga see oleks 10 meetri kõrgusel. Olen väljaspool kunstielu. Tunnen tõesti huvi, kellele tuli pähe see ettepanek teha!"

Kunstnik on teenetemärgi saamise üle kahtlemata jahmunud, aga see ei tähenda, et see talle heameelt ei teeks. Kui ta selle ka kätte saab, läheb aumärk luteri kiriku käest saadud autasude, sealhulgas Maarja medali kõrvale. "Minu esimene riigi poolt saadud tunnustus," märgib Hoffmann.

Dolores Hoffmanni vitraaž Tallinna Püha Vaimu kirikus Foto: Tiina Kõrtsini