Marko Reikop: olen üks presidendi vastuvõtu ülekande saatejuhtidest ja saan teenetemärki seal kanda (44)

„Ma olen väga rõõmus, aga midagi öelda on raske. Mul on väga hea meel,“ kinnitab Reikop. „Ma ei oska seepärast midagi öelda, et mul pole elu sees peast läbi libisenud ka poolt mõtet, et ma võiksin presidendilt teenetemärgi saada.“

„Ringvaade“ postitas oma Facebooki lehele video sellest, kuidas kaassaatejuht Grete Lõbu Reikopile suure uudise teatavaks teeb. „Ma pole ise seda klippi näinud, ei julge vaadata. Ma istusin oma laua taga, sõin plastkarbist tatraputru ja nad tulevad kaameraga. Olen harjunud kiiresti reageerima ja sain aru, et midagi imelikku on juhtunud,“ meenutab Marko. Tema jaoks on olukord seda veidram, et tavaliselt tuleb nende saate toimetus kokku ja hakkab ise teenetemärkide saajatele helistama. „Ma olen tavaliselt teisel poolel, teen nende inimestega intervjuusid, keda president on tänanud.“

Õnnitlusi on mees täna juba saanud ohtralt. „Tänapäeval on nii palju kanaleid – sõnumid, Facebook, telefon, internet.“ Reikop ise veel teistele märgisaajatele helistanud pole, kuid kui seda tegema peaks, poleks probleemi. Töö on töö. „Ehk ongi solidaarsem tunne ja inimesed tahavad meelsamini intervjuusid anda, kuigi tavaliselt inimesed sel teemal intervjuudest ei keeldu.“

Reikop ei oska pakkudagi, miks just tema üks õnnelikest olla võiks. „Lugesin ainult presidendi põhjendust, miks ta teenetemärke annab. Ta ütleb, et peab kõige tähtsamaks pühendumist tööle, et Eesti oleks avatum ja parem paik elamiseks. See kõlab nii ilusti.“ Saatejuht tõdeb, et tööle on ta pühendunud tõesti.

Mis plaanid Reikopil teenetemärgiga on? „See märk on nagu ehe. Tean, et saan seda vähemalt korra elus kanda. Olen üks presidendi vastuvõtu paljudest saatejuhtidest. Kui Eesti vabariik saab 100aastaseks ja ma olen vastuvõtul tööl – kuna ma selle töö eest saanud -, siis see koht võib sobilik olla küll.“

Märgi saamine sel aastal on Marko jaoks eriti pidulik, sest 2016. aastal tähistas ta 25. tööjuubelit Eesti rahvusringhäälingus. „Mulle meeldib seda mõelda. 25 aastat rahvusringhäälingus ja Eesti vabariik saab 100. väga ilusad ümmargused numbrid.“