Olav Osolin: sõnaosav ja arvamusega reklaamimees (5)

Oma sõna ütleb Osolin sekka paljudel teemadel, tema vahedaid tekste jagatakse sotsiaalmeedias päris usinast. Oma arvamiste kohta ütles Osolin intervjuus Õhtulehele, et ta mõlgutab iseendaga mõnd mõtet ja kui see on väärt mõte, siis miks mitte seda jagada: „Nende sissekannete tegemine käib hetkega ega võta mult kuigi palju energiat.“

Tema häid mõtteid on märgatud, kuid siiani pole ta vastu võtnud ühegi väljaande pakkumist kirjutada just neile, sest ta hindab oma sõltumatust ja ei pea peale viisakuse järgima mingeid piiranguid. Osolini kirjatöö najal valmib TV 3 saade „Me armastame Eestit“, ta on kirjutanud ka „Edekabeli“ käsikirja.

Ent suurima kirjatööga sai ta hakkama alles hiljuti, kui valmis sai päris kopsakas raamat „Need näod kõlavad tuttavalt“, mis autori enda sõnul on aus sissevaade televisiooni köögipoolele, raamiks populaarses saates osalenud inimeste naljakad ja kummalised juhtumised.

Aumärgiga hinnatud Olav Osolin on ka veel algaja laulukirjutaja, kindlasti tulevad tuttavad ette Anet Vaikmaa lauldud „Musta kiviga sõrmus“ ja Maia Vahtramäe „Üle vesihalli taeva“.

Reklaamindust ei ole Osolin siiani jätnud, ehkki ta igapäevaselt sellega ei enam tegele. Tal on valitud kunded, kellele ta turunduse alal nõu jagab. Ja kui mõnel raadiol või ajalehel on tarvis reklaamide kohta täpsemalt küsida, siis Osolin on üks esimesi valikuid.

Miks Osolin Uku Suvistele liiga teeb?

Toidupoe kassas nõudis müüja Osolinilt aru, miks Uku Suvistele näosaates liiga tehakse.

"Eks ma siis püüdsin selgitada, et mina pole süüdi, kuna andsin viimases saates Ukule 10 punkti," räägib Osolin. "Kui oled sellises saates žüriiliige ja teed oma otsuse publikule teatavaks, siis see käib töö juurde, et sul sõimatakse nägu täis. Selle eest on juba makstud."

Ülikonnad traktoristidele

Olav Osolin pajatas kord Facebookis, kuidas sündis Baltika kaubamärk „Plus B“: „Joonistasime selle kaubamärgi Meelis Milderi nägemuse kohaselt. Meie ettekujutuses oli see ülikond traktoristile, kelle naine otsustas ta üle kümne aasta linna teatrisse viia, aga kui ta kapi avas, siis selgus, et vanamehele ei mahtunud seal rippunud pulmaülikond enam selga. Ja siis kupatas ta oma mehe Baltmani poodi, kus talle passiti selga Plus B, mis oli mehe figuuri jaoks piisavalt lai ning ei koormanud ka rahakotti, kuna see õmmeldi odavast kangast. Ja värvid olid muidugi need, mis sellistele teatrikülastajatele meeldisid. Nii et meie kutsusime seda traktoristi pintsakuks.”

Kahe lauluga kuulsaks heliloojaks

Kui raadiojaamad hakkasid mängima Olav Osolini kirjutatud ja Anet Vaikmaa lauldud „Musta kiviga sõrmust“, sai Osolin kõne raadiost ja sooviti tema kui heliloojaga intervjuud teha.

„Hoidke nüüd hoogu, mul on vaid kaks laulu!“, meenutab Osolin lõbusat ettepanekut. „Selle peale kosteti, et Eestis minnakse kahe lauluga juba tuurile.“

Osolin ei tahtnud näosaatest raamatut kirjutada

„Kirjastaja tuli sellise plaaniga, et keegi võiks kirjutada raamatu Eesti kõige populaarsema telesaate „Su nägu kõlab tuttavalt“ viimasest viiest või kuuest hooajast,“ räägib Osolin pärast raamatu „Need näod kõlavad tuttavalt valmimist“. „Esialgu olin kindel, et ei tee seda, sest olen sellega seotud ja äkki oleks mõistlik, kui selle kirjutaks keegi väljaspoolt, aga siis hakkasin mõtlema, et sellisel juhul tuleb raamat võib-olla selline, mis mulle ei meeldi.“

Osolin kirjutaski just sellise raamatu, mida ta ise lugeda tahaks.