Marju LänikFoto: Erlend Štaub
Üritused
4. veebruar 2018, 17:22

Marju Länik "Eesti laulul" osalemisest: siin on armas ja hoitud tunne (16)

„“Eesti laulul“ osalemine juhtus ootamatult. Minu peas seda mõtet polnud ja ma olen alati arvanud, et see on rohkem nooremate kolleegide jaoks,“ tunnistab tänavu esmakordselt „Eesti laulul“ võistlustules olev armastatud laulja Marju Länik.

Marju jutustab, et sai kevadel kutse osalemaks „Eesti laulu“ laululaagris ning Marju mõtles, et saab sealt oma repertuaari uue loo. „Tahan alati teha originaallugusid.“ Seal hakati lugu meisterdama Liina Saare, Axel Ehnströmi ja Herman Gardarfvega. Kui lugu sügisel aga vormi hakkas võtma, hakati Marjule soovitama, et võiks selle siiski ka „Eesti laulule“ saata. „Mõtlesime, et hea küll, teeme ära – kui edasi ei saa, siis ei saa ju keegi teada, et see laul konkureeris ja laseme uue laulu ikka välja. Jumal tänatud, et see nii läks.“

Marju sai oma edasipääsust teada ajakirjanikult. „Olin just esinemisele sõitmas, kell surus mind tagant. Korjasin oma esinemiskostüümi ja kingi kokku, kui telefon helises. Ma teadsin küll, et sel päeval edasisaajad välja kuulutatakse, aga mul oli tööpäev ja minekuga kiire, seega ei olnud ma sellele mõelnudki.“ Edasipääsust teada saades oli Marju muidugi väga rõõmus. „Minu reaktsioon oli väga vahetu, ehe ja tõeline. Eriti kui sa pole sellele mõelnud ja laulu hirmsasti aasta aega treinud.“ Muidugi tehti ka Marju võistluslooga „Täna otsuseid ei tee“palju tööd, eriti suvel ja sügisel. „Laululaagris olid ka Axel ja Herman, aga nemad olid ainult laulu alguse juures mõne tunni, kui tegime demo.“ Suurema töö on teinud Marju ja kaasautor Liina Saar.

Loo arenedes oli Marjul väga selge nägemus, milline see olema peaks. „Mina tahtsin tempot juurde ja sissejuhatust lühemaks. Ma ei soovinud ka, et see oleks väga tehno. Seega on meil päris bassid, trumm ja kitarr sees.“ Raskeks läks asi siis, kui kolm minutit ja 40 sekundit pikk lugu tuli mahutada lauluvõistluse raamidesse ja lõigata kolmeminutiliseks. „Pidime teisest salmist kaks rida ära võtma, aga kordame neid hiljem ja see polnud nii suur kahju. Lõpurefräänis pidime kahest ilusast ja huvitavast arendusest tegema ühe refrääni. Siis tilkus küll süda natuke verd, sest see laul on Liinal nii ilusti läbi komponeeritud – lugu areneb kogu aeg.“ Õnneks mängivad raadiod aga mõlemat versiooni.

Marju on oma elu jooksul osalenud lugematutel laulukonkurssidel ja „Eesti laulul“ on tema sõnul väga tore olla. „Keegi annab sulle mõne näpunäite või teeb väikese tähelepaneku. Hea, armas ja hoitud tunne on siin – sulle öeldakse, et see asi on sel kellaajal ja sel ajal pead sa olema seal. Mulle meeldib see melu, vahelduseks on väga tore.“