Inimesed

Keerulised ajad Tallinna Linnateatris: Hobuveski võib lähitulevikus jääda teatri ainsaks saaliks (3)

Jaanus Kulli, 3. veebruar 2018 00:01
UKSED VALLA: Eilsest on Hobuveski taas publikule avatud – nüüd palju näitleja- ja publikusõbralikumana. Foto: Martin Ahven
Tallinna Linnateatri direktor Raivo Põldmaa ütleb, et kui eile avatud Hobuveskiga sai teater juurde verivärske teatrisaali, siis päev pärast Linnateatri sünnipäeva, 14. veebruaril, peaks selguma teatri uue maja projekteerija. „Kui ikka kõik need lubadused, mis antud, vett peavad, seisavad teatril ees keerulised ajad.“ Kui ikka ehituseks läheb. „See oleks siis nii-öelda kolmas tulemine, sest kaks korda on juba alustatud ja pooleli jäetud.“

Millal võiks piltlikult öeldes kolmandat korda kopa maasse lüüa, Põldmaa ennustada ei taha. „Ega ma julge enam ennustusi jagada, aga ilmselt 2019. aasta lõpupoole. Ka uue maja eelarvest ei saa ega taha Põldmaa veel rääkida. „Kõik on ju suuresti kinni projektis. Kuskile 20–30 miljoni euro vahele võiks see summa jääda.“

Samal teemal

Hobuveski renoveerimisel saadi hakkama 800 000 euroga. „Selle raha eest saime kõik korda teha – korraliku valgus- ja helipargi ja publikuruumid, näitlejatele garderoobid.“ Publikukohtade arv jäi võrreldes renoveerimiseelse ajaga samaks. „Oleneb lavakujundusest, 110–120 kohta,“ ütleb Põldmaa.

Ringikujuline lava on Põldmaa sõnul lavastajale kindlasti hästi inspireeriv. „Kuigi kogu maailma dramaturgiat siin välja tuua ei saa. Kindlasti peab olema hästi valitud materjal. Või siis nutikalt lavastatud.“

Põldmaa sõnul sai Hobuveski lugu tema jaoks alguse 2002. aastal, kui ta esimest korda selle hoone paokil uksest sisse piilus. „Vaatasin kohe, et vau, milline hoone ja missugused võimalused teatritegemiseks,“ meenutab Linnateatri direktor oma esmakohtumist ajaloolise ehitisega.

Algul pidi sinna tulema raidkivimuuseum, see plaan aga ei teostunud. 2003. aastast alates ongi Hobuveski kasutusel Linnateatri ühe mängupaigana. Et maja oli esialgu planeeritud muuseumina, tähendas seda, et seal polnud kütet ega ventilatsiooni. „Viis aastat tagasi tellisin uue projekti, võttes arvesse teatri vajadusi. Et tegemist on ajaloolise hoonega, tuli teha ka kompromisse ning 2017. aastal saime viimaks ehitama hakata. Nii me siis oleme ühe väga vana ja väärika hoone, mida on mainitud juba 14. sajandil, renoveerinud ja andnud talle uue funktsiooni, sisu ja mõtte,“ on Põldmaa rahul. „Seega on ta taas üks Linnateatri saalidest ja kui meil tõesti Laial tänaval lavaaugus ehituseks läheb, muutub ta funktsioon veelgi olulisemaks, sest ehituse ajaks jääb ta ainukeseks Linnateatri enda mängupaigaks.“ 

Alates 2003. aastast on Linnateater toonud Hobuveskis välja 15 lavastust.

Samal teemal

04.03.2018
Miks jäävad teist nädalat Linnateatris ära "Kirsiaia" ja "Põhjas" etendused?
16.08.2017
MARJE METSUR: „Linnateater on minu teater ja kunagi tahan ma just sealt minna.“
21.03.2017
Henrik Kalmet lahkub Linnateatrist – teatrirahva väitel on põhjuseks vastasseis Elmo Nüganeniga
25.01.2017
Märt Pius: näitlejaid ei kannusta edevus, nagu arvatakse