„Minu töö on käia läbi ameeriklastega ja tuletada teistele diplomaatidele meelde, et Eesti on ikka olemas.“ (7)

Mida soovib Eesti sajandaks sünnipäevaks Eesti pikima ametiajaga aukonsul Jaak Treiman? „Teist sada aastat! Nii lihtne vastus!“ hüüatab ta, kuid lisab märksa tõsisemal toonil, et soovib eestlaste vaimule püsivust. Ta kardab, et see on kadumas.

„Ameeriklastele on see väga erakordne jutt – kuidas me põgenesime. Aga see on väga tüüpiline eestlastele. Aga mitte ainult, vaid ka lätlastele, leedulastele, poolakatele ja tänapäeval ka,“ mõtiskleb Jaak Treiman, kel täitub tänavu 75. eluaasta. Kuigi Eestis tema nime sageli ei kuule, esindab ta oma kodumaad aukonsulina Los Angeleses. Seda juba 31. aastat, mis teeb temast Eesti pikima ametiajaga aukonsuli. Aktiivne osavõtt Balti-Ameerika Vabaduse Liiga (BAFL) töös võimaldas tal silma paista. 

Treimani sõnul olid 1980. aastad huvitav aeg. „Gorbatšov oli 1985. aastal [võimule] tulnud ja asjad hakkasid liikuma.“ Eesti vabaduse eest hakati teadlikult võitlema nii Eestis kui ka välismaal. Ta toob näitena välja, et kui Balti riikide rahvad ühendasid inimketiks käed, tehti Los Angeleses sama. „See, mida tehti oli fantastiline – see oli kõik ajalehtedes. See ei olnud esimese lehekülje peal, aga see oli märgitud.“ Ühes teiste Balti riikide aukonsulitega tehti kõikvõimalikku lobitööd, näiteks käidi Saksa saatkondade jutul, et Saksamaa tunnistaks Molotovi-Ribbentropi pakti.