Raamat kuulub kolmanda osana sarja „Mis on jäänud jälgedesse“ ning on Saaremaalt ja Muhust kogutud pärimuslugude jätk. Teosesse on koondatud Tori, Tõstamaa, Audru ja Vändra rahvalaule, jutte ja pillilugusid, mille Ingrid Rüütel salvestas 1960–70ndatel aastatel.
„Linti oli vähe, meil ei lubatud koguda midagi ülearust,“ meenutas autor. „Kaasaskantavaid reportermakke tollal ei olnud, oli vaid hiiglaslik stuudiomagnetofon.“ Samal ajal pidas Ingrid Rüütel ka päevikut, kus kirjeldas välitööde olustikulist tausta. Raamatusse on jõudnud katkeid ka sellest päevikust. „Suurim laulik oli Liisa Kümmel Tori kihelkonnast Ore külast,“ meenutas Ingrid Rüütel.
„Tema laule on muuseas tõlgendanud ka Trad.Attack!“. Pärnumaalt kogutud juttudes kohtab selliseid mütoloogilisi olendeid nagu tõnn, kratt, katk, vanapagan, kurat, libahunt, luupainaja, kõneldakse ka nõidadest ja nõidumisest, targast ehk nõrkejast, ebatavalistest surnutest jm. Raamatut täiendab CD „Pärnumaa rahvalaule ja pillilugusid“.
Kommentaarid