Narva loodab kultuuripealinnaks kandideerimisest uut hingamist (6)

Toimetas Silja Ratt

Mõte, et järgmine Eestist valitav kultuuripealinn võiks olla Narva, on õhus olnud mitu aastat. Väidetavalt on selle ettepanekuga Narva poole pöördunud ka rahvusvaheline nõustamistiim, kes linnavõimu ükskõiksust kohates teeb nüüd koostööd hoopis Tartu kandideerimismeeskonnaga. Teisipäeval kuulutas Narva end siiski Euroopa kultuuripealinn 2024 kandidaadiks.

"Aktuaalne kaamera" uuris, millised meeleolud võimalikus tulevases Euroopa kultuuripealinnas valitsevad. Kuigi seda, mida kultuuripealinnaks saamine tähendab, Narvas veel päris täpselt ei teata, loodab linn saada sellest uut hingamist.

Otsus kandeerida Tartu kõrval Euroopa kultuuripealinnaks ei ole siiski sündinud mitte Narvas, vaid Tallinnas. Selle taga on Tallinn Music Weeki initsiatiivgrupp eesotsas Helen Sildna, Maris Hellrandi ja Ragnar Siiliga. Pärast põhjalikku arupidamist asus mõtet toetama ka Narva linnavõim, kes lähiajal kuulutab välja hanke tiitlitaotluse ettevalmistamiseks. Ametlik kandideerimistaotlus tuleb esitada kultuuriministeeriumile 1. oktoobriks.

Pärast rahvusvahelise ekspertkomisjoni eelvalikut on kandidaadil aasta aega taotluse täiendamiseks. 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnade ametlik nimekiri avaldatakse 2019. aasta lõpus. Narva kandideerimist toetab tuliselt ka president Kersti Kaljulaid.

"Kui ma esimest korda sellest ideest kuulsin, olin ma skeptiline. Me pole veel valmis tehniliselt, materiaalselt, sest see on väga tõsine projekt. Aga kui siia jõudis proua president, proua Kaljulaid, olin ma võlutud tema positiivsest soovist seda ideed ellu viia, et see tõesti toimuks varem või hiljem. Aga me peame ise palju ära tegema. Kodanikud peaks panema kokku linna töörühma, initsiatiivgrupi, kes läheb appi neile, kes seda projekti kirjutama hakkavad," rääkis "Aktuaalsele kaamerale" Narva linna sümfooniaorkestri dirigent ja kunstiline juht Anatoli Štšura.