Inimesed

Kuidas nõukaajal punkarid ja miilitsad üksteise elu kibedaks tegid?

Merca punkaripõlvest: kui korra nädalas menti ei viidud, oli miskit nagu puudu (33)

Sirje Presnal, 29. jaanuar 2018, 00:01
ANDIS SÕRME... Merca ütleb, et punk võitis südame tasahilju, vahepeal jõudis ta ka diskot fännata. „Olin aus mingi aeg ka aus diskopepu,“ tunnistab ta. „Aga see ammendus suht siva.“Foto: Tiina Kõrtsini

Kuidas nõukaajal punkarid ja miilitsad üksteise elu kibedaks tegid?

Miilitsal ei olnud sageli alust nõukogude häbiplekki, punkarit, pikemaks ajaks trellide taha pista. Siis oli tema silme alt ära paigutamiseks teinegi võimalus – erirežiimiga naha- ja suguhaiguste dispanser Tallinnas Raba tänaval. „Kelle moll üldse ei meeldinud, see viidi sinna,“ meenutab Merca. „Kaks miilitsat ja sanitar tõmbasid mu pikali… Nokiti see veri veenist kätte, kuradi vampiirid, raisk! Mul viskas see koht hirmsasti üle.“

Mercale kuuluvad sõnad: „Punk on nagu herpes.“ Ses mõttes, et kui kord juba organismi pääseb, siis sinna ka jääb. Veteranpunkar sai viiruse juba lapseeas. „Eks me kõik pärineme lapsepõlvest,“ naerab ta. Ja punkarid reeglina nõukogude ajast. „Kasvasin üles Suure Oktoobrirevolutsiooni vaimus – oi kuidas tahaks olla revolutsionäär, lasta püstolist pauku ja kukutada pakse kapitaliste,“ nostalgitseb Merca.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

21. jaanuar 2018, 14:02
VIDEO | Merle Jääger: „Ma ei ole seniajani mänginud sõdurit, nüüd mängin!”
20. detsember 2017, 14:45
FOTOD JA USUTLUS | VENNASKOND 33. Trubetsky ja Pathique: pangarööv pole kuritegu, kui keegi ei saa viga!
12. detsember 2017, 09:44
VIDEO | Punginäitusel meenunud ilusad ajad tõid Mercale pisara silma
17. november 2017, 00:01
ARNO SAAR: tänu Villu Tammele pildistasin punkareid rohkem kui mõnigi teine fotograaf

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee