Tammsaare mõtted on aktuaalsed ka Eesti 100. sünnipäeva eel (1)

30. jaanuaril on eestlaste tähtsaima kirjaniku 140. sünniaastapäev ning samal päeval avatakse Kadriorus Tallinna kirjanduskeskuse Tammsaare muuseumis näitus „Vanapagan/Laps. Tammsaare Eesti Vabariik“. Kuraator Vaino sõnul on näituse kandvad kujundid lapse ja vanapagana motiiv; Väike Villu kirjaniku esimesest romaanist „Kõrboja peremees“ (1922) ning Vanapagan Jürka viimaseks jäänud romaanist „Põrgupõhja uus Vanapagan“ (1939).

„Laps sümboliseerib unistamist ja peremeheks kasvamist, vanapagan toob omakorda esile apokalüpsise ning suured, saatuslikud jõud,“ seisab näituse tutvustuses. Aasta lõpuni avatuks jäävat näitust ilmestavad vanapagana ja lapse kujutised, „vääramatu tuleviku“ kapp, videoloengud, kus sõna saavad teiste hulgas Toomas Haug, Mihkel Mutt ja Maarja Vaino.

Maarja, mis teeb avatava näituse senistest Tammsaare näitustest erilisemaks?

Tammsaare artiklitele ei ole küllalt tähelepanu pööratud, samuti ei ole kunagi tehtud näitust Tammsaare loomingust just sõjaeelse Eesti vabariigi raamistiku kontekstis. Tema romaanid „Kõrboja peremees“ ja „Põrgupõhja uus Vanapagan“ annavad selle raami justkui iseenesest ning mõlemal teosel on ka selge ühiskondlik sõnum. Kui lisada Tammsaare artiklites kirjutatu, saame väga tänapäevaste rõhuasetustega näituse. Tavalistest kirjandusnäitustest eristab seda kindlasti see, et ruum on installatsiooniline, me ei ole pannud raamatuid vitriini taha, vaid ehitanud ruumi kujundite peale ning loodame, et see mõjub tulijatele lummavalt.

Kas näitust koostades tuli ilmsiks ka miskit uut ja põnevat?

Näitusele tulevad sadakond head ja halba fakti Eesti vabariigi kohta ajavahemikus 1918–1940, seal on küll päris palju üllatavat. Samamoodi tuli meie jaoks esimest korda nii selgelt ilmsiks, kui tihedalt Tammsaare looming ja tollane ühiskond ühte sammu käisid, kuidas Tammsaare loomingus on ühiskonnas toimuvale nii kiired reageeringud. See oli avastuslik! Põnev oli ka see, kuidas kesksed kujundid – vanapagan ja laps, kes näitusel seisavad vastastikku, – ennast justkui ise välja pakkusid ja näituse paika panid. Seda nagu ei otsustanudki meie, vaid nad ise.

Milline võiks olla Tammsaare sõnum meile praegu, Eesti 100 aasta juubelil?

Panime ühte seina suurelt Tammsaare läkituse „Truudus“, mille ta kirjutas 1939. aastal noortele. Tammsaare pidas võtmeks oma kultuuri hoidmist ja ühtehoidmist. Ta kirjutab „Truuduses“: „Ainuke meie õige pääsetee on truuduses oma maa, oma rahva, oma keele, oma kultuuri, oma omapära vastu. Kui meil see tõetundmine puudub, siis ei või meid keegi aidata, sest oleme nagu hunnik liivateri, mida tuulepuhang lennutab, või nagu suits, mis hajub ilmaruumis“. Ma arvan, et ta ütleks ka nüüdsetele noortele – ja mitte ainult noortele, eks ikka kõigile – sedasama.

--------------------------------------

Tammsaare 140

Peale avatava näituse toimub Tammsaare 140. sünniaastapäeva puhul palju muid põnevaid üritusi.

*Laupäeval toimub 38. rahvamatk Järva-Madiselt Vargamäe muuseumi.

*ERR-i kultuuriportaal teeb otseülekande Tammsaare juubeliaktusest Estoniast. Ülekanne algab 30. jaanuaril kell 19 ja on kordusena eetris reedel, 2. veebruaril kell 21.35 ETV 2-s.

*Rahva Raamatu siseraadiotes saab kuulda tuntud inimeste esitatavaid katkendeid „Tõe ja õiguse“ esimesest osast.

*ERR tähistab kogu nädala Tammsaare juubelit kuulajamängu, järjejutu, viktoriini, Tammsaare tsitaatide, videoloengu jpm-ga.

*Tallinnas saab Tammsaare ärikeskuse fuajee väikese väljapanekuga Tammsaare-teemalise ilme.

*Mustamäe keskuses saab näha näitust „Tõest ja õigusest“.