Arvo Pärt sai valmis esimese eestikeelse pühakirjatekstile loodud teose (18)

„See tekst rabas mind 20 aastat tagasi, kui sain teate oma hea sõbra ja toetaja, Rootsis teeninud Eesti peapiiskop Konrad Veemi surmast. Tema abikaasa saadetud kirjas olid üles tähendatud ka need pühakirja read, mis mind väga liigutasid,“ vahendab Arvo Pärdi keskuse kodulehel avaldatud uudis helilooja sõnu.

Tegemist on järgmise katkega Johannese ilmutusraamatust (14:13):

Ja ma kuulsin hääle taevast ütlevat: „Kirjuta! Õndsad on surnud, kes Issandas surevad nüüdsest peale; tõesti, ütleb Vaim, et nad hingad oma vaevadest. Sest nende teod lähevad nendega ühes.“

„Reeglina kasutatakse tõlkes lihtsat väljendit „nad puhkavad oma vaevadest“. Kuid ühes eestikeelses tõlkes (Harald Põllu tõlkes 1938. aastast – toim) leiab sõnad „nad hingavad oma vaevadest“. Nad läksid hingusele, tõmbavad hinge, kuid samal ajal on nad oma tegudega ka meie juures. See on nagu igavene elu. Eesti keeles on haruldane tõlgendus selle kõige suurema saladuse kohta,“ selgitab Pärt, mis teda nende tekstiridade juures köitis.

„See on tema esimene teos, mis kasutab eestikeelset pühakirjateksti,“ märgib Arvo Pärdi keskuse kommunikatsioonijuht Nele Meikar. Ta kinnitab, et segakoorile kirjutatud a cappella teos on kakskeelsest pealkirjast hoolimata üdini eesti keeles.

Pärt on loonud vokaal- ja vokaalinstrumentaalteoseid enamjaolt vaimulikele tekstidele üheksas keeles. Emakeel on saanud helilooja loomingus väljenduse väga üksikutel kordadel, peamiselt varasemal loomeperioodil lastele kirjutatud teostes.

„And I heard a voice…“ / „Ja ma kuulsin hääle…“ on Salamanca ülikooli ja Hispaania rahvusliku muusikaarenduskeskuse (Centro Nacional de Difusión Musical) tellimus. Seda esitab Salamanca ajaloolise Fonseca kolledži kabelis Taani vokaalansambel Ars Nova Copenhagen dirigent Paul Hillieri juhatusel. Kavas pealkirjaga „Uus maailm, vana maailm“ kõlavad teisedki Pärdi viimasel ajal loodud kooriteosed „Virgencita“ (2012/2013) ja „Kleine Litanei“ (2015) ning mitme muu helilooja muusika.

Kontserdil saab kuulda veel Hernando Franco, Manuel de Sumaya, Alonso Lobo, William Billingsi, Justin Morgani, Morton Feldmani, Christian Wolffi ja Pablo Ortizi muusikat.

Sama kavaga esineb Ars Nova Copenhagen ka 19. veebruaril Madridis kuninganna Sofia kunstikeskuses ning 20. veebruaril Badajozi provintsi rahvasaadikute istungitesaalis. „Kindlasti kantakse uus teos ette ka Eestis, kuid hetkel on veel vara öelda, millal see võiks toimuda,“ lausub Nele Meikar.

Kuuldavasti oli Arvo Pärt ühe siinse vokaalansambliga teost läbi proovides väga heldinud. Meikari sõnul oli helilooja õnnelik, et teos hakkas tõepoolest hingama.