Mihkel Raud 2016. aasta lõpus oma autobiograafilise eneseabiraamatu „Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda“ esitlusel. Läinud sügiseks sai Raud valmis juba uue teose „Eestlase käsiraamat“ – näis, kas tänavu teeb digiraamatute edetabelis ilma seegi.Foto: Arno Saar
Raamat
24. jaanuar 2018, 11:13

Digilugeja meenutab sotsiaalmeedia kasutajat: loetakse tihti, aga lühikest aega korraga

VAATA JÄRELE! Mis raamatud troonivad mulluses digimenukite edetabelis? (1)

Kui 2016. aastal osutus Elisa Raamatu lugemisäpi kasutajate lemmikuks Stig Rästa avameelne „Minu Kennedy“, siis möödunud aastalgi soosisid digilugejad enim raamatut, kus tuntud meelelahutustegelane räägib avameelselt oma elust: kõige agaramalt loeti rakenduse kaudu Mihkel Raua teost „Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda“.

Elisa Raamatu mullusesse esikümnesse mahtus teinegi Mihkel Raua raamat, 2008. aastal ilmunud ja kiirelt läbi müüdud „Musta pori näkku“.

Samuti jõudsid digimenukite hulka Alex Lepajõe ja Hannes Võrno raamat ning Stieg Larssoni Millenniumi saaga teine jätkulugu David Lagercrantzi sulest.

Lisaks 2016.–2017. aastal avaldatud uudiskirjandusele on lugejad taasavastanud ka klassikud: kolmandale kohale tuli Andrus Kivirähki 2000. aasta menuk „Rehepapp ehk November“, mille vastu äratas paljude huvi ilmselt Rainer Sarneti linateos „November“.

Elisa Raamatu 2017. aasta edetabel:

1. „Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda“ – Mihkel Raud

2. „Mustad valed“ – Alessandra Torre

3. „Rehepapp“ – Andrus Kivirähk

4. „Musta pori näkku“ – Mihkel Raud

5. „Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis“ – Norman Ohler

6. „Eelmine tüdruk“ – J. P. Delaney

7. „Mees, kes otsis oma varju“ – David Lagercrantz

8. „Missioon“ – Hannes Võrno

9. „Igavesti koos“ – J. A. Redmerski

10. „Põgenemine. I osa“ – Alex Lepajõe

Lugemisäpi mullune kasutus näitas ka, et digilugemine sarnaneb üha enam sotsiaalmeedia sirvimisega. Eesti elanikud loevad küll aina rohkem digiraamatuid, ent lühemat aega korraga.

Elisa uute teenuste juhi Kertu Kriiski sõnul loeti digiraamatuid Elisa Raamatus eelmisel aastal 10 protsendi võrra rohkem kui tunamullu, kuid muutus lugemise viis. „Mullu tegi keskmine digilugeja päeva jooksul kolm-neli lugemisessiooni, mis oma olemuselt meenutabki enam nutiseadmest sotsiaalmeedia ja uudiste tarbimist kui traditsioonilist lugemist,“ ütleb Kriisk.

„Näeme, et tänapäeva inimene soovib tarbida meelelahutust just seal, kus tal selleks parasjagu aega tekib. Selleks sobivad mõneminutilised ootehetked või bussisõit tööle – kasutaja soovib, et sisu on tema jaoks kättesaadav kiiresti ja mugavalt,“ lisab ta. Seda võib Kriiski meelest pidada ka põhjuseks, miks rakenduse populaarsus kasvab.  

2017. aastal lugesid Elisa Raamatu kasutajad digiraamatuid ja -ajakirju kokku 2819 päeva, 11 tundi ja 56 minutit, mis tähendab pea kaheksat aastat lugemist. Keskmine lugemissessiooni pikkus nädalavahetustel kasvas aastaga 12 minutilt 17 minutile ning jäi nädala sees veidi alla 10 minuti.

Pea kõiki 2500 e-raamatut, mida saab äpis kuutasu eest lugeda, on võimalik tänu Iselugeja robotile ka kuulata.