Elisa Raamatu mullusesse esikümnesse mahtus teinegi Mihkel Raua raamat, 2008. aastal ilmunud ja kiirelt läbi müüdud „Musta pori näkku“.
Samuti jõudsid digimenukite hulka Alex Lepajõe ja Hannes Võrno raamat ning Stieg Larssoni Millenniumi saaga teine jätkulugu David Lagercrantzi sulest.
Lisaks 2016.–2017. aastal avaldatud uudiskirjandusele on lugejad taasavastanud ka klassikud: kolmandale kohale tuli Andrus Kivirähki 2000. aasta menuk „Rehepapp ehk November“, mille vastu äratas paljude huvi ilmselt Rainer Sarneti linateos „November“.
Elisa Raamatu 2017. aasta edetabel:
1. „Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda“ – Mihkel Raud
2. „Mustad valed“ – Alessandra Torre
3. „Rehepapp“ – Andrus Kivirähk
4. „Musta pori näkku“ – Mihkel Raud
5. „Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis“ – Norman Ohler
6. „Eelmine tüdruk“ – J. P. Delaney
7. „Mees, kes otsis oma varju“ – David Lagercrantz
8. „Missioon“ – Hannes Võrno
9. „Igavesti koos“ – J. A. Redmerski
10. „Põgenemine. I osa“ – Alex Lepajõe
Lugemisäpi mullune kasutus näitas ka, et digilugemine sarnaneb üha enam sotsiaalmeedia sirvimisega. Eesti elanikud loevad küll aina rohkem digiraamatuid, ent lühemat aega korraga.
Elisa uute teenuste juhi Kertu Kriiski sõnul loeti digiraamatuid Elisa Raamatus eelmisel aastal 10 protsendi võrra rohkem kui tunamullu, kuid muutus lugemise viis. „Mullu tegi keskmine digilugeja päeva jooksul kolm-neli lugemisessiooni, mis oma olemuselt meenutabki enam nutiseadmest sotsiaalmeedia ja uudiste tarbimist kui traditsioonilist lugemist,“ ütleb Kriisk.
„Näeme, et tänapäeva inimene soovib tarbida meelelahutust just seal, kus tal selleks parasjagu aega tekib. Selleks sobivad mõneminutilised ootehetked või bussisõit tööle – kasutaja soovib, et sisu on tema jaoks kättesaadav kiiresti ja mugavalt,“ lisab ta. Seda võib Kriiski meelest pidada ka põhjuseks, miks rakenduse populaarsus kasvab.
Pea kõiki 2500 e-raamatut, mida saab äpis kuutasu eest lugeda, on võimalik tänu Iselugeja robotile ka kuulata.
1 KOMMENTAAR