KIHNU VIRVE: hommikul tulen voodist välja, sest tean – loomad ootavad! (34)

„See ongi, mis mu noorena hoiab – hobune! Vaata, kui mul loomi ei oleks, siis ma võib-olla ei viitsikski liikuda. Aga nii kaua, kuni ma tean, et nad mind ootavad – ma lähen! Eriti tore on minna hobuse juurde kevadel, kui on soe ja päike paistab. Tead, ta ootab karjamaal ja tuleb… noh, ma ei oska ütelda, ta on kohe nagu inimene, ajan taga jutu maha ja… Nii kaua, kui mul on võimalik teda pidada, nii kaua ma teda pean,“ ütleb Kihnu Virve (saab 30. jaanuaril 90) oma ruuna Jussu (32) kohta.

Peale hobuse on sul veel kanad ja kassid ja kaks koera.

Jah! Praegu, talvel, on sihuke lugu, et ainult üks kana muneb. Kevade hakkavad kõik munele. Kassid võtavad rotte. No ja linnud, rasvatihased, on ka veel sööta, need on talvel pealekauba. Ostan neile poest sihvkasid, ja tead, neid on nii palju, et vahest on sihuke asi, et nagu must pilv tuleb – ja momendiga on kõik söödud. Mis see väike pakk on – kaks korda saab panna, ja siis on kriskad peal.