Kaljulaid: Narva on Eesti järgmine suur edulugu (150)
Kaljulaid, kes viibib täna Narvas visiidil oli oma kõnes linna tuleviku suhtes optimistlikult meelstatud. President Kaljulaid ütles, et on vaid hea, et kohale on konkurents ja Euroopa kultuuripealinnaks kandideerivad nii Narva kui Tartu: „Minul on ühtviisi hea meel, võitku kumb tahes. See on üks nendest olukordadest, kus kandideerimine ja valmistumine on täpselt sama oluline, kui see, kas lõpuks ka see tiitel saadakse. Kui mõlemad linnad seda kandideerimist tõsiselt võtavad, on sellest mõlemal ja kogu Eestil võita.“
Narva on aastatega palju muutunud ning linn on juba praegu täis häid algatusi, milleta kultuuripealinnaks kandideerimine kõne alla ei tuleks. „Linna uus promenaad ja bastionid, üle Euroopa tuntud underground-muusikakultuuri esindusklubi RoRo, EKA Narva kunstiresidentuur Kreenholmi hoones, Vaba Lava ja Linda2 arendus Baltijetsi tehases, arutelupäev Bazar ja Ideejazz. Peagi algab sellesama raekoja renoveerimine, kus me täna seisame ning töös on ka Narva raekoja platsi ümberehitus, rajamisel on Narva kergliiklusteed. EV 100 juubelile pühendatud park on ühine algatus kodanikuühiskonna ja linna koostöös,“ lisas president Kaljulaid. „Kultuuripealinnaks kandideerimine ei tuleks kõne allagi, kui kõik need positiivsed algatused juba Narvas ei oleks käimas. Ilmselt ei oleks see teoks saanud kui Tallinn Music Weeki meeskond Helen Sildna vedamisel ei oleks seda võtnud üheks oma südameasjaks,“ tõi president näiteks.
Riigipea sõnul algab igasugune areng visioonist. „Ma kutsun üles Narva inimesi, ettevõtjaid, koolinoori ja pensionäre, linnavõimu ja vabakonda koos kasutama seda võimalust, mida kultuuripealinnaks kandideerimine linnale annab. Eelkõige võimalust enda jaoks mõelda, missugusena teie tahate näha tuleviku Narvat, kultuuripealinna Narvat, aga loomulikult ka Narvat pikemas perspektiivis. Tundub, et industriaalajastu on Euroopas üsna jäädavalt minevikuks saanud. Ja kui ta Euroopas minevikku jäänud, siis on industriaalajastu tõenäoliselt lõppemas ka Narvas.“ Nüüd on president Kaljulaidi sõnul küsimus, mis ajastu linna ees ootab.
Riigipea hinnangul on Narva kultuuripealinna kandidaadiks esitamine linnajuhtide poolt julge samm, mis näitab nende ambitsioonikust. „Oma linna tuleviku mõtestamine on ühe korraliku linnarahva ja linnavalitsuse ühine töö. See võistlus kultuuripealinnaks saamise nimel aitab loodetavasti ka rohkem selgeks mõelda, milline on meie kõigi tuleviku Narva,“ lisas president Kaljulaid.
2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks pürgivad Eestist Narva ja Tartu, võitjalinn selgub 2019. aasta sügisel.
Neid muinasjutte räägitakse meil riigiisade ja -emade poolt kogu aeg, aga muinasjutud ei paranda kahjuks ei inimeste elu ega rahva usaldust oma riiki. Ilmselt ei adu ka meie president, kui suur on tegelikult eesti rahva võõrandumine oma riigist, venelaste suhtumisest rääkimata.
See rahvas elab seal 75 aastat. Linn pommitati varemeteks. Eestlased, kes seal elasid , ei lubatud linna tagasi minna, uus rahas veeti sisse. Kui nad tulid, millise kultuuri nad kaasa tõid? Kuidas kultuuri edasi arendasid ja kuhu see on jõudnud selles suurlinnas. Tallinnas on üks vene teater, mis on aastakümneid hingitsenud ja ometi on selles linnas publikut, kes võiksid saali igal õhtul täita.
Kui inimeste juured, kodumaa, on kaotatud, ei saa kultuurist asja ka aastakümnetega.
Miks on Eestis nii vähe vene rahvusest kultuurirahvast. Kui Tanja ja ka teised, hakkasid esinema eesti keeles, tunnistati nad reeturiteks ja said ähvardusi.
See oleks edulugu, kui Narva vaataks Eesti poole. Seda ei juhtu vist kunagi.