Portugali optika- ja optomeetriauurija Helder Bértolo juhitud rühm teadlasi korraldas katse, et võrrelda nägijate ja pimedate silmade liikumist REM-une ajal ning nende unenäokirjeldusi.
Varem on leitud, et elu jooksul nägemise kaotanud inimeste unenäod sarnanevad nägijate omadega – seda on põhjendatud nende visuaalse mäluga. Kuid ka sünnipäraselt pimedad inimesed kinnitavad, et neil on unenäod. Küsimusele, kas ja mida nad magades näevad, on neil aga raske vastata.
Seepärast jälgisid teadlased kahel järjestikusel ööl kümne sünnipärase pimeda ja kümne nägija silmade liikumist. Samuti pidid katsealused pidid mitu korda öö jooksul unes nähtut meenutama.
Nii nägijad kui ka pimedad väitsid REM-unest ärgates 60 protsendil juhtudest, et nägid und. Pimedatel esines küll vähem kiiret silmade liikumist, kuid liikumine oli samamoodi seotud sellega, kas nad olid und näinud, vahendab Psychology Today. Pimedate unenäokirjeldused olid tajutavalt kujukad, viitasid nägemis-, kompamis-, kuulmis- ja liikumiskogemusele.
Niisiis kinnitab uurimus, et inimesed, kes on terve elu pimedad olnud, suudavad oma ajus kujutisi luua. Seda võib selgitada 2014. aastast pärinev uuring, mis vaatles seitsme inimloote silmade liikumist ja ajutegevust ning tõi ilmsiks, et inimene saab und näha juba emaüsas ilma igasuguse nägemiskogemuseta.
Kommentaarid