SEIKLEJAHING: NUKU näitleja Tarmo Männardi elu pole kunagi igavana paistnud. Isegi tema tööelu mitte. Enne nukkudega mängimist on ta olnud aknapesija, Tallinnfilmi mehaanik, sõdurist seatalitaja Nõukogude armees ja näitleja Tallinna Linnateatris.Foto: JAANA SÜLD/NUKU
Aigi Viira 11. jaanuar 2018 00:01
„Nooremana kõndisin palju jalgsi,” meenutab NUKU näitleja Tarmo Männard (50), keda teatakse kui hullumeelset rändurit ja tegutsejat. „15aastasena läksin Tallinnast jalgsi Antslasse, vanaema juurde. Teekond oli 250 kilomeetrit. Tookord kaasas olnud koolivend läks Võrtsjärveni jõudes bussile ja sõitis Tallinna tagasi. Minul oli kahe jala peale kokku 30 villi, aga jõudsin kohale!”

„Nooremana kõndisin palju jalgsi,” meenutab NUKU näitleja Tarmo Männard (50), keda teatakse kui hullumeelset rändurit ja tegutsejat. „15aastasena läksin Tallinnast jalgsi Antslasse, vanaema juurde. Teekond oli 250 kilomeetrit. Tookord kaasas olnud koolivend läks Võrtsjärveni jõudes bussile ja sõitis Tallinna tagasi. Minul oli kahe jala peale kokku 30 villi, aga jõudsin kohale!”

Toonane rännak, aastal 1983, ei jäänud matka- ja alpinismihullust, ning purjetamis- ja sukeldumishuvilisest Tarmole viimaseks. „Enne armeeteenistust tahtsin end veel korra tunda vabana ja kõndisin jalgsi Pärnust Riiga,” jutustab ta. „Kaasa tulnud klassiõde muutus piiri lähenedes aina mornimaks. Ainaži piiripunkti juures, lõunapausil, saatis ta käes olnud võileiva laias kaares põõsasse, röögatas: „Kurat, kurk ei ole kah mõru!”, istus bussile ja sõitis koju tagasi. Läksin siis üksi lõpuni.”

Kui ülipikad jalutusretked tehtud, otsis Tarmo rahutu hing midagi uut. Leidiski. „Kuldses keskeas ostsin mootorratta, et end maanteel täpiks tõmmata,” kõkutab ta naeru.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon