ARVUSTUS | Nastja „Minu maagiline elu“ võib avardada ka nõiandusskeptiku silmaringi (12)

Kui mina olin teismeline, oli mul paks vihik, kuhu kirjutasin kõiksugu põnevaid ennustusi, maagiliste omadustega tarkuseteri, erinevate ennete ja märkide tähendusi. Nüüd puuduks mul vajadus sellise nõiakaustiku järele, sest Nastja raamat sisaldab just seda, mida minu vihik: numbrimaagiat, taimede ja kivide võluomadusi, kirjeldusi sellest, kuidas end kurja silma eest kaitsta või jõukust ja armastust ligi meelitada ja nii edasi.

Kõik on väga lihtne (nagu geniaalsed asjad sageli, eksju) ja mingit põhjalikku, süvitsiminevat analüüsi sellest raamatust ei leia. Praktiliste maagiliste nippide, rituaalide ja tarkuste kõrvale on Nastja pikkinud seigakesi iseenese elust. Ta räägib, kuidas tüdrukutirtsuna nõiateema avastas ning kuidas see sai juba teismeeas tema elu lahutamatuks osaks.

Minu enda jaoks on kõige põnevamad need peatükid raamatust, kus Nastja räägib ajaloolistest väeesemetest ning nende saatuslikust mõjust paljude vähem ja rohkem mõjukate inimeste elule. Näiteks kirjutab Nastja kurikuulsast Hope’i teemandist, mis olevat toonud hukatust ja isegi surma enam kui 1000 inimesele, ning 16. sajandi Itaalia meistri ja alkeemiku Benvenuto Cellini loodud võlupeeglist, mis säilitas selle omaniku ilu vananemisele vaatamata. Faktid, mis panevad kulmu kergitama. Ja uudisimulikku inimest Google’it avama ning asja edasi uurima.

„Minu maagiline elu“ on alustuseks hea raamat ka neile, kes nõiavärki skeptiliselt suhtuvad. Lihtsalt silmaringi avardamiseks. Kuigi võib-olla muudab mõni hard core ratsionalist pärast Nastja raamatu lugemist oma suhtumist. Sest maagia on olemas.

Minule sobib hästi Nastja enda põhjendus… Küllap on igaüks kogenud, et näiteks hakklihakaste või kapsasupp või isegi piparmünditee, mida teeb vanaema, maitseb paremini (või teisiti) kui enda tehtud. Kuigi kõik koostisosad on samad.

„Retsepti koostisosadele lisaks satub toitu alati veel üks salajane koostisosa – toitu valmistava inimese energia,“ põhjendab Nastja oma raamatus. „Sellepärast meil ei õnnestu toidutegemine samamoodi nagu me lähedastel. Lihtsalt sedasama ühte koostisosa pole. Õigemini on see meil lihtsalt teistsugune, mistap on ka toidu maitse teine. See on kõige ilmekam näide maagiast!“ Raske vastu vaielda.