Lätlanna ja Läti lipp RiiasFoto: Reuters/Scanpix
Maailm
9. jaanuar 2018, 10:23

EKSPERT: Läti riik on hävimas – kadunud on viiendik rahvaarvust, kuid ka sisseränne on riigile ohuks (87)

Nukrad prognoosid ennustavad, et praeguste väljarände- ja sündivustrendide jätkudes kahaneb lõunanaabri rahvaarv aastaks 2060 vaid 1,3 miljonile inimesele. Samad probleemid on ka Leedul.

Majandusdoktor ja Riia tehnikaülikooli professor Jānis Vanags ütles päevalehele Neatkarīgā Rīta Avīze (Sõltumatu Hommikuleht – toim.) antud usutluses, et uus väljaränne on kergemeelne ja mõtlematu „lahtiste uste“ poliitika sisserände osas koos muude poliitiliste- ja majandusprobleemidega ähvardab Läti riigi olemasolu.

Majanduseksperdi sõnul tähendab elanikkonna lahkumine seda, et riik on vaikselt hävimas. „Kui me räägime sotsiaalsest aspektist, siis rahvastik ongi riigi kõige suurem rikkus. Tegelikkuses loovad riigi selle elanikud ja riik loob oma suhte nendega. Juhul kui nad aga lahkuvad, siis see tähendab, et riik on haige,“ ütles Vanags.

„See tähendab, et miski pole siin vastavuses – kui elanike vajadused ei vasta sellele, mida nad oma riigilt ootavad. Kui põliselanikud on lahkumas, järelikult on riik vaikselt hävimas,“ selgitas professor.

Lisaks märkis Vanags, et tekkinud probleemi taga on Läti elanikud ise, sest just nemad vastutavad riigi moodustamise eest. „Me oleme ise riigi selliseks loonud, nagu ta on. Juhul kui see mis on tekkinud ei meeldi meile, siis see tähendab, et me ei oska oma riiki juhtida. Me ei oska luua endale sellist riiki, milles me elada tahaks.“

Tema arvates on Läti elanikud muutunud kapitalismi orjadeks. „Seda selle sõna otseses tähenduses. Mida ma tahan sellega öelda? Välismaal on olemas mõiste „funktsionaalne analfabetism“ (kirjaoskamatus – toim.) , mis pole veel Läti avalikku ruumi jõudnud. See on loodusnähtus. Igaüks meist on milleski kirjaoskamatu. Mingites valdkondades me oleme väga haritud, teistes jälle mitte. Kurb, et me oleme kapitalismis kirjaoskamatud,“ kurvastab Vanags.

Läti valitsus kavatseb varsti tulla välja eriplaaniga, mis peaks inimesi ärgitama tagasi Lätisse kolima. Välisminister Edgars Rinkēvičs märkis, et inimesi ei huvita vaid töökohad, aga ka õppimise ja eluasemega seotu. Probleem on tõsine, sest aastatuhande vahetusest alates on kodumaalt jõukamatesse riikidesse lahkunud peaaegu viiendik lätlasi.