NEITSI MAALI LAUREAAT:  Eesti filmiajakirjanike ühing tunnistas aasta parimaks filmiks Rainer Sarneti „Novembri“. Neitsi Maali filmiauhind anti režissöörile üle kinos Sõprus. Foto: Robin Roots
Inimesed
5. jaanuar 2018, 00:01

Neitsi Maali laureaat Rainer Sarnet: "Novembri" võtetel polnud ainsatki lihtsat päeva (3)

„„November“ on maailmas erinevatel festivalidel üllatavalt hästi vastu võetud. Suures plaanis on hinnatud teda päris hästi. Ameerikas tõdeti isegi, et ekraanil nähtu pole muinasjutt, vaid on ehe kapitalism. Nende tarbijamentaliteet on Eestiga võrreldes tükk maad grotesksem,“ ütleb režissöör Rainer Sarnet, kelle linateos „November“ pälvis eile kinos Sõprus Eesti filmiajakirjanike ühingult (EFÜ) aasta parima filmi auhinna ehk Neitsi Maali.

Värske laureaat tõdeb, et ka välismaal on filmi sisu üllatavalt hästi mõistetud ning pärast seansse pole publik talle selliseid küsimusi esitanud, mis vastupidisele viitaksid. „Kõigile on see lugu olnud suhteliselt arusaadav.“

Sarnet plaanis filmimisega alustada juba tosin aastat tagasi, kuid tollal ta erinevatel põhjustel võteteni ei jõudnud. „Nüüd kestsid võtted kokku kaks aastat ja võttepäevi tuli kokku 60 kanti. Nii et kogu protsess väga pikaks ei veninud, aga ettevalmistus oli siiski piisavalt närvesööv.“ Võttepäevi meenutades ütleb Sarnet, et midagi lihtsat selle filmi juures polnud. „Seal oli kõik keeruline. Tegemist oli loomadega, amatöörnäitlejatega, krattidega, eriefektidega. Nii et lihtsat päeva polnudki. Pluss see, et kõik toimus talvel, külmas ja pimedas.“

AASTA PARIM FILM: Rainer Sarneti linateos „November“ põhineb Andrus Kivirähki romaanil „Rehepapp ehk November“. Pildil üks tegelastest – Räägu Rein (Arvo Kukumägi). Foto: Gabriela Liivamägi / Homeless Bob Production

Millal Sarnet taas režissööritooli istub, ta hetkel öelda ei oska.

„November“ on saanud ainest Andrus Kivirähki romaanist „Rehepapp ehk November“, mis põhineb eesti mütoloogial ning kus saavad kokku maagia, must huumor ja romantiline armastus. Film esilinastus Eestis 27. jaanuaril 2017. Rahvusvaheline esilinastus toimus sama aasta 24. aprillil New Yorgis Tribeca filmifestivalil.

Aasta filmiajakirjaniku tiitli andsid EFÜ liikmed Andrei Liimetsale tema töö eest mitmes trükimeediaväljaandes ja raadiosaates. Aasta levifilmiks valiti ühe tuntuma vene režissööri Andrei Zvjagintsevi viimane leviteos „Armastuseta“.

Neitsi Maali viie nominendi hulka jõudsid veel dokumentaalfilm „Armastus…“ (režissöör Sandra Jõgeva), „Keti lõpp“ (Priit Pääsuke), „Mehetapja/Süütu/Vari“ (Sulev Keedus) ja „Minu näoga onu“ (Katrin ja Andres Maimik).

Kokku esitasid filmiajakirjanikud auhinnale 19 filmi, mille hulgast valiti välja hääletusel viis enim punkte saanud nominenti.

EFÜ aasta filmi auhind on Eesti taasiseseisvusaja vanim filmiauhind, see on saanud nimeks Neitsi Maali ning sellega kaasneb pronksist originaalkuju (autor Priit Tender). Rahalise preemia 2000 eurot paneb välja Olympic Casino Eesti AS.