VIDEO | Ingrid Rüütel: soovin, et Eestis oleks rohkem mõistmist ja vähem hukkamõistmist (48)

Kõigi külaliste kohta oli lapsesuu juba midagi videolindile öelnud ning seda sai suurelt ekraanilt kuulda ja vaadata. „Nad tavaliselt magavad ja söövad koos,“ ütles üks poiss. „Nad vahepeal tülitsevad, aga vahepeal ei tülitse ka,“ pakkus pisitüdruk. „Neile meeldib koosolemine, sest nad on pere,“ arvas kolmas laps. „Ma soovin, et neil oleks riiul raamatuid täis, et lapselapsed saaks lugeda,“ oli neljanda lapse soov. „Naisele lilled ja mehele raadio!“ kõlas veel üks kingisoovitus.

Kuna saate teemaks oli headus, siis meenutab president Rüütel oma lapsepõlveaegu, mil külakogukond aitas tulekahju järel koduta jäänud inimestel uue maja üles ehitada ning oma küla inimesed, kes ei suutnud endaga toime tulla, võeti kogukonna kostile. Ingrid Rüütel lisas, et headuse mõiste on jätkuvalt endine, kuid muutunud on väärtused, mis on hea ja halva määratlemise aluseks. Nii näiteks tehti vanasti head talgute kaudu, tänases rahale orienteeritud ühiskonnas aga on abistamise vormiks näiteks fondid, kuhu annetatud rahaga saab inimesi toetada. Presidendiproua Ingrid ütles heal meelel, et heategevuslik annetamine on muutunud massiliseks ja üldrahvalikuks.

Järgmisena tuli saates jutuks see, mis on meil Eestis hästi. President Arnold Rüütel pidas selleks riigi arengut, mis lubab teha samme, tasakaalustamaks ühiskonda nii majanduslikult kui sotsiaalselt, lisades siiski, et veelgi rohkem asju vajab tegemist. Ingrid Rüütel nägi aga head selles, et meie kultuurielu, eriti Eesti muusika, millega temagi rohkem kokku puutub, on heal järjel ja seda ka rahvusvaheliselt. „Kõige tähtsam on siiski see, mida Eesti kultuur annab meie omale rahvale,“ ütles ta. Eraldi tõi ta välja laulu- ja tantsupeo korraldaja ja juhi Rasmus Puuri isiku ning meie kultuuripärandi, mida on tunnustanud ka UNESCO.

„Ma sooviks kõkidele inimestele Eestis rohkem mõistmist ja vähem hukkamõistmist!“ lisas Ingrid Rüütel.