"Ärapanija" saatejuhid Peeter Oja ja Mart juur liituvad saatemeeskonnaga siis, kui teemad paigas: "Meid hoitakse alati värskena,” ütleb Juur. Foto: ERR
Tele
1. jaanuar 2018, 18:30

Mart Normet: „Ilma Peetri avalauluta oleks olnud raske kogu „Ärapanijat” teha.” (53)

„Ilma Peetri avalauluta oleks olnud raske kogu „Ärapanijat” teha,” sõnab aasta viimase õhtu „Ärapanija” üks toimetajaid Mart Normet Peeter Oja avaloo „Ma võtsin džinni” aadressil. „See oli hädavajalik avanumber, arvestades, et Peeter tekitas aasta ühe olulisima teema. Kõigepealt peab ära panema ikka iseendale: eneseiroonia ja -kriitika peavad olema väga paigas. Kuna nali on vindiga teema, peavad endal olema jalad väga tugevalt maas ning enda üle naermise võimekus väga paigas. ”

Et „Ärapanija” meeskonnal on huumorimeelega kõik kombes, avaldus aasta viimase päeva hommikul, kui Normet võttis pähe ning tegi suhtlusportaali Facebook sissekande, mis teatas, et saade jääb lihtsalt ära. „Ärapanija toimetus teatab, et täna Tallinnas valitsevad ilmastikutingimused on sellised, et Ärapanija esimest etendust, mis oleks pidanud algama kell 21.30, ei õnnestu kahjuks pidada,” kirjutas ta. „Meeste lipsud ja triiksärgid lihtsalt ei kuivaks kl 23.00 algavaks teiseks etenduseks ära. Meil on kahju ja me vabandame.”

Bluff blufiks, „Ärapanija” mõistagi ära ei jäänud. Huumorisõprade rõõmuks. Ning tegijate endigi rõõmuks.

„Eks meil ole enne ka mõningaid õnnestunud saateid olnud, aga see oli väga hea programm,” lausub üks „Ärapanija” saatejuhte Mart Juur. „Meil Peetriga on alati „Ärapanijat” väga kerge teha, sest produktsioon on nii kõva.” Juur toonitab, et ega „Ärapanijat” tee üksnes kaks saatejuhti: „Televisiooni puhul on tähtsad kõik need inimese, kes seal aktsioonis on. Ning see algab peale valgusest ja helist ning operaatoritest. Tähtsad on toimetajad, kelleks olid Kajar Kase ja Mart Normet, produtsent Olavi Paide, režissöör Indrek Simm ja monteerija Margo Siimon. Need on inimesed, kes selle, mida meie Peetriga stuudios räägime, selgeks lõikavad ja järjekorda panevad.”

„Meid hoitakse alati värskena.”

Normetki kirjeldab „Ärapanija” valmimist kui lõputut meeskonnatööd, mis kaugelt peale vaadates lustliku hullamisega sarnaneb. „Vanasti, kui meil oli iganädalane saade, oli ettevalmistusfaas lühike,” kõneleb Juur. „Aastalõpusaadet hakati aga vaikselt produktsiooni poolt vaatama kuskil septembris-oktoobris. Tegema ei hakatud veel midagi, aga vaadati, mismoodi see võiks olla. Eks selles olegi suur vahe, kas teed saadet igal nädalal või korra aastas, aga samas ega see lihvimine ja lakkimine ei saa liiale minna – siis kaob spontaansus ära.” Juur lisab, et nemad Ojaga liituvad ülejäänud meeskonnaga siiski alles sel ajal, mil teemadelist on koos. „Meid hoitakse alati värskena,” muheleb ta, et saatejuhte organiseerimis- ja taustatöödega ei kiusata.

"Ärapanija" saatejuhid Peeter Oja ja Mart juur liituvad saatemeeskonnaga siis, kui teemad paigas: "Meid hoitakse alati värskena,” ütleb Juur. Foto: ERR

Juur vaatas „Ärapanijat” eile samal moel pidulaua tagant nagu ülejäänudki eestlased oma kodudes. „Eks ma olin seda enne eetrit näinud, aga on ikka suur vahe, kas vaatad seda arvutist või teleprogrammi osana,” tunnistab ta. „Siis hakkab ümberringi mängima see, mis oli enne ja tuleb pärast seda saadet ja mis toimub teistes kanalites. Aga muidugi vaatasin ja oli naljakas!”

„Kui raske on tantsimine!”

Hetk, mil Juur „Ärapanija” lõpulaulus tiidsal sammul liikuva indiaanlasena üles astus, tõmbas humoristil endalgi suu naerule. „Ma naersin küll, aga konkreetselt selle tantsunumbri tegemine õpetas, kui raske on tegelikult tantsimine,” sõnab muheledes. „Mina osalesin vist ühes või kahes võttes, aga ausalt öeldes on tantsimine jube raske tegevus. Ausalt on!” Juur ütleb, et need, kes on käinud rahvatantsus, teavad, kui raske spordiala see on, kuid tema oli õnnetuseks selle kõik võtete ajaks unustanud. „Eks see salvestus pakkus võimalust seda meelde tuletada,” muigab ta. „Aga mina omalt poolt tänan kõiki, kes meid vaatasid. Kui meid ei vaadataks ega naerdaks, poleks mõtet „Ärapanijat” teha.”