SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 57. koht: Vabadussõja võidusammas – kaua tehtud, kaunikene? (9)

Kohe peale Vabadussõja lõppu, 1920. aastate alguses, hakati astuma samme Vabadussõja monumendi rajamiseks. Tunnustatud skulptoritest ja arhitektidest, kes kavandeid esitasid, olid mitu ise sõjas võidelnud: näiteks 1927 Tallinnas avatud Õppursõdurite monumendi ehk „Reaali poisi“ autor Ferdi Sannamees või 1940 Kaitseväe kalmistul valminud Vabadusristi kavaleride mälestusmärgi kujundaja Henrik Olvi. Ometi jäi üleriigiline vabadusmonument kahe maailmasõja vahelisel ajal loomata. Kui alguses jäi puudu rahast, siis edasi ei suudetud leida kõiki rahuldavat kavandit, kuni vabadus ise otsa sai. Viimase plaani järgi oleks vabadusmonument püstitatud Tallinna uuendatud Vabaduse väljakule Eesti vabariigi 25. aastapäevaks 1943. aastal.

Iseseisvuse taastanud Eestis kulus kümme aastat, enne kui vabadussamba rajamisega uuesti tegelema hakati. 1997 tegid poliitvangide, represseeritute ja vabadusvõitlejate ühendused ettepaneku, mida toetas riigikogu oma otsusega, rajada vabadussammas Vabaduse väljakule. 2001 välja kuulutatud konkurss lõppes sellegipoolest kõiki rahuldava tulemuseta. 2007 kuulutati välja uus konkurss, milles olid täpsustatud ka nõuded: mälestusmärk püstitatakse Vabadussõja sangaritele ja seeläbi vabadusele üldisemalt.

Võidutööks osutus kavand „Libertas“, mille autorid olid mehhatroonikamagister Rainer Sternfeld, tootearendusmagister Andri Laidre ning arhitektid Kadri Kiho ja Anto Savi. Esialgses kavandis pidi vabadussambaks saama dolomiidist sammas, mille tipus on Vabadusrist Eesti kontuuriga. Kohe puhkes avalik poleemika nii samba idee kui ka materjali üle. Valitsuse tasemel otsustati esimese ideega jätkata. Arutelude käigus muutusid nii samba proportsioonid kui ka materjal, milleks valiti klaas.

Vabadussõja võidusammas avati pidulikult 23. juunil 2009, Eesti võidupühal, kui möödus 90 aastat Võnnu lahingus saavutatud võidust. Samba otsas olev Vabadusrist sümboliseerib II liigi 1. järgu aumärki, mis oli kõrgeim autasu isikliku vapruse eest Vabadussõjas. Seda ei antud kunagi välja ja seetõttu pühendasid samba autorid risti kõigile eestimaalastele, kes on aegade jooksul Eesti iseseisvust relva või sõna jõul kaitsnud.

Klaasist võidusammas sümboliseerib vabaduse haprust ning seda valgustavad 150 000 leedlampi, mis süttivad koos Eesti riigilipu langetamisega Pika Hermanni tornis ja kustuvad päikesetõusul. Samba taustal mustast graniidist seinal on jäädvustatud Gustav Suitsu poolt Eesti vabariigi esimesel sünnipäeval, 23. veebruaril 1919 kirjutatud luuletuse „Sinimustvalge“ esimene salm: Tõsta lipp! See aja käänul tunnistagu tuulte väänul üle maa ja vee ja tee: tund on tulnud vannet vandu, et ei iial enam andu, ikke alla rahvas see.

Allikas:

Jaak Pihlak, Alo Lõhmus, Lauri Vahtre, Rainer Sternfeld, Andri Laidre „Vabadussõjast võidusambani“. Tallinn: Valgus, 2009.