„Olin kuuenda klassi poiss, kui pääsesin filme dubleerima. Rohkem kui pisike honorar vaimustas mind võimalus istuda öösel peale etendust koos näitlejatega ootetoas,“ meenutab Draamateatri näitleja Tõnu Aav üht esimest kohtumist hilisema kolleegi Rein Areniga. „Rein luges ajalehest „Libahundi“ retsensiooni ning just seda kohta, kus teda kiideti. Pani lehe kokku ja ütles: „Nii et Aren mängis siis hästi.““