SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 59. koht: monumentaalne kirjasõna tempel rahvusraamatukogu

Tänase rahvusraamatukogu eelkäija rigiraamatukogu asutati Eesti Vabariigi Ajutise Valituse otsusega 21. detsembril 1918. Õigusloomeks ja riigi valitsemiseks vajalikke raamatuid (esialgse kogu suurus oli ligi 2000 raamatut) koondavale asutusele eraldati Toompea lossi kolmandal korrusel üks tuba.

Iseseisvas riigis arenes ja kasvas riigiraamatukogu kiiresti: 1919. aastast varustati raamatukogu kõigi Eesti trükiste sundeksemplariga, 1921 sõlmiti esimesed välisvahetuslepingud, 1935 loodi eesti trükiste arhiivkogu ning algas süstemaatiline Eestit ja Baltimaid käsitleva kirjanduse komplekteerimine. 1930. aastateks kogunes umbes 50 000 trükist ning lugejate seas olid silmapaistvad haritlased, kultuuri- ja avaliku elu tegelased.

Nõukogude okupatsiooni ajal nimetati riigiraamatukogu ümber Eesti NSV Riiklikuks Raamatukoguks, mis täitis avaliku raamatukogu ülesandeid ja mida juhiti vastavalt nõukogulikele raamatukogueeskirjadele. Just sel ajal kujundati raamatukogust Eesti juhtiv raamatukogu. 1953 anti raamatukogule Eesti rahvusliku ärkamisaja literaadi ja rahvuseepose "Kalevipoeg" autori Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimi. Selleks ajaks oli raamatukogu kogudes juba miljon trükist.

Pidevalt kasvavale raamatukogule loodeti uus hoone ehitada juba 1930. aastate lõpus. 1945 kolis riiklik raamatukogu ajutiselt endise Eestimaa Rüütelkonna historitsistlikku hoonesse Toompeal, mis jäigi aastakümneteks raamatukogu peahooneks. Järgnevate kümnendite jooksul tehti mitmeid plaane uue peahoone ehitamiseks, mille järgi oleks raamatukogu asunud nii Estonia teatri vahetus lähetuses, Kadrioru veeres kui Jaani seegi kvartalis. 1984 valminud Raine Karbi monumentaalne kavand otsustati lõpuks realiseerida Tõnismäel.

1985. aastal alustatud ehitus venis kaheksa aasta pikkuseks, mis aega jäid nõukogude süsteemi lagunemine ja iseseisvuse taastamine ning algusaastate majandusraskused. Vältimaks rahvusraamatukoguks ümber nimetatud peahoone ehituse seiskumist organiseeris rahvarinne 28. juunil 1988 aktsiooni, mis tõi hoonele kaablikraavi kaevama 4000 inimest. Seega sai rahvusraamatukogu ehitamisele kaasaaitamine üheks laulva revolutsiooni tähtsündmuseks.

1993 lõplikult valminud monumentaalset templit meenutav rahvusraamatukogu hoone Tõnismäel on hea näide postmodernistlikust arhitektuurist. Püramiidja katusega põhimaht avaneb hooneesise väljaku suunas, fassaad on rangelt sümmeetriline, mida rõhutab ka keskne roosaknamotiiv. Hoone on viimistletud Tagavere dolomiidiga, mis domineerib ka sisekujunduses (kujundaja Sulev Vahtra). Kaheksakorruseline hoone, millel kaks korrust asuvad maa all, on tänaseni Baltimaade suurim raamatukogu, milles iga päev tervitab lugejaid Alo Mattiiseni loodud tunnussignaal.

Allikad:

• Piret Lotman „Monument raamatukogule“. Eesti Rahvusraamatukogu aastaraamat: 2012. https://www.nlib.ee/public/documents/RRdocs/aastarmt_2012_aj.pdf
• Eesti Rahvusraamatukogu ajalugu. Eesti Rahvusraamatukogu veebikülg. https://www.nlib.ee/rr-ajalugu/
• Epp Lankots „Tallinna nõukogudeaegne ehituspärand. Välitööd ja hinnang objektidele“. Tallinn: Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitse programm, 2009.