Ameeriklased tegid uuringu ja leidsid, et kirjutamise kiirust uus stiil ei muuda. Vaidleks vastu. Kui ma ei seo tähti omavahel, võtab juba pastaka tõstmine lehelt hoogu maha. Kui lähtume eeldusest, et meil on vaja midagi kiiresti konspekteerida ( ma saan aru, et enamiku jaoks on see praegusel ajal anakronism), siis peaksime jätkama vanaviisi. Millegipärast kipub esile kerkima grupp isikuid, kelle jaoks on eesti keel ja kõik sellega seonduv väga keeruline. Võib-olla jätaksite sellised uuendused tegemata. Las neid uuendusi teevad riigid, kus elab kümneid kordi rohkem rahvast, kui Eestis ja kus pole tähtis, kas homme enam räägib miljon inimest oma maa keelt või mitte.
Mida tegi kool minu käekirjaga.22. detsember 2017, 18:24
Olen 53 aastane mees. Mäletan veel selgelt, kuidas voolisime tähti kõrguste ja paksuste ja kallete järgi. Oleks siis ainult ise. Vanemad voolisid seda kodus karistustega ja õpetajad koolis oma mõnitava suhtumisega. Püüdsime mis kole, et olla õpetaja meele järgi ja mitte kodus kolki saada. Kahtesi oli ju nii lihtne punase pastakaga lajatada. Mis siis, et kui märkus päevikusse kirjutati, siis nägi nii isa, kui ema tihti kurja vaeva, et emakeeleõpetaja õigekirjast aru saada. Saime enamus kirja korda. no vähemalt nelja väärseks. See oli siis esimesest viienda klassini. Kõik nagu korras. Või kas oli? kuuendast klassist alates muutus õpetamise kord ja enamus teemat läks nn. konpekteerimise teemale üle. Õpikud olid enamusel kodus, sest neid peaaegu ei kasutatud. Paksud kaustikud, kuhu siis kõike kirja panime. Loomulikult piolnud meil mingeid diktofone, smartphone jne. Siis polnud äkki enam kellelegi tähtis kas kirjutatu ka loetav oli. Väga ruttu õppisime kirjutama poolikute sõnadega ja üsna varsti polnud enam sellest sisse pekstud käekirjast järgi muud, kui varesejalad. Tekst koosnes poolikutest sõnadest, millest tihti enam isegi aru ei saanud. Pean tunnistama, et minu kirjatehnika oli kuni 5 klassini 4 kuni 5. Täna aga kasutan kirjutamiseks ainult arvutit. Muidu hakkaks lihtsalt häbi ja asja juures on ka hirm, et keegi seda kirjutatut välja ei loe. Minu küsimus oleks siia selline. Milleks kõigepealt õpetada ja nõuda ja siis kõik õpitu põrmustada? Nüüd keegi avastas õigekirja. Kellele ja milleks?
Kus koolis sina küll käisid? Minult nõuti ka veel keskkoolis ja ametikoolis korralikku kirjatehnikat, õigekirja. Vaene emakeel- see kaob küll varsti igavikku....
Kirjutamine treenib aju, seda nimetatatakse peenmotoorika arendamiseks ja ilus käekiri on lihtsalt boonuseks. See et sa siin oskad nii targalt jutustada, on just nende harjutuste tulemus.
tehnika areng teeb inimesest laisa ja nõrga.Varsti olemegi nagu koopainimesed,ilusad sõnad kaovad.Järgi jääb mingi arusaamatu häälitsemine ja ilusast käekirjast jäävad alles ainult mingid kriipsud.Tegelikult vaikselt me sinna poole ju liigume.Kuulake kuidas näiteks noored räägivad....
Taandareng käib suurel kiirusel. Täna lapse koolis jõulupeol ei suutnud mitu 1. kl õpilast jõuluvanale ridagi lugeda, ainult paitasid habet nagu 3 a tited. Enamus luges 4 rida ikka kuidagi ära ja ainult paaril lapsel oli korralik luuletus pähe õpitud.
Olgem, ausad. Inimesed on alati olnud koopainimesed. Tänapäevane tehnika, teadus ja leiutised on KÄPUTÄIE indiviidide kink. Kui ei oleks olnud neid üliintelligentseid üksikuid, oleks me ikka veel kiviajas. Ülejäänud õpivad, aga ei panusta peaaegu midagi. Lisaks teevad enamus inimesi otsuseid ebaratsionaalselt ja hakkavad kätega vehkima kui esitatakse ratsionaalne, aga emotsioonidele või harjumustele vastukäiv lahendus (nt eutanaasia lubamine surmahaigusega piinlevate valude käes kannatavatele inimestele või tugevate väärarengutega imikutele (tugevad väärarengud toovad ALATI kaasa palju terviseprobeeme ja füüsilisi valusid! see on PIINAMINE, et olenditel nii piinata lastakse)).
Ei saa ju kogu aeg telefoni näppida, kui kirjatähti käega kirjutad.Varsti kirjutate ainult arvutis ja paremalt vasakule , no erinevuste rikastamise huvides.
kuuled lapsevanematelt, kuidas köik oma lapsi kiidavad, et oh kui targad ja tublid tänapäeval. Ja nüüd siis ei suuda kirjutamist ära öppida, nagu "vanasti", siis kui praeguse aja noorte arust pooletoobised elasid. Ei tea miks need köik kirjutada oskasid?
käivadki asjad niimoodi, et kui kellegi lapsel on raske kirjutama õppida siis peavad kõik koolilapsed kirjutamisest loobuma? Kooliskäimine on samuti mõnele lapsele vastumeelne,lõpetame siis selle ? Kummalised ajad on saabunud.
ma ei saa aru... mina õppisin ka õigesti kirjutama, kuid aja jooksul kujunes ikka oma unikaalne käekiri välja. on siis nüüd tõesti vaja selliste pseudoprobleemidega tegeleda?
Mida enam ma loen igasugu maksumaksja turjal elavate asjapulkade jutte, siis seda enam on soov üks korralik "tuulepuhang" õhu puhastamiseks teha kõiksugu ametkonades, s.h. ka üleval mäel.
KOMMENTAARID (31)