et head autorid on tagasihoidlikud. Selles on nende õnn ja õnnetus. Hea kirjanik vajab enda ümber vaikust, et süveneda, iga sõna kaaluda. Tõeline kirjandusgurmaan tunneb nad ära niigi ilma meediakära ja edetabeiiteta. Õnnepalu. Viivi Luik. Mari Saat jt
Huvi pärast vaatasin Lutsu-raamatukogu edetabeleid. Laste esikohal Kalevipoja ümberjutustus. Selge, et see on nn koolikirjandus ega peegelda laste tegelikke eelistusi. Nublu, Sipsik, Sööbik ja pisik, Meelis, Supilinna-sari, Kuristik rukkis, Kadri, Kuidas elad, Ann? jpt -- ka need on kooli nn õppekirjandus ega näita tegelikke lemmikuid. Puudu on heast noortekirjandusest (näit sportlasteks, muusikuks pürgimisest), ikka purunenud pered, narkootikumid, jõhker vägivald.
kindlasti on olemas ka raamatuid, mille autor pole kuulus, kuid on väga hea kirjanik. Nad on ja jäävadki tagaplaanile, kuid lugejad armastavad neid. Lember, Baturin, Laidla jt
KOMMENTAARID (6)