Clyde Kull: Eesti diplomaat on natuke nagu põhjamaalane ja natuke nagu sakslane

Ilmselt polegi ühel diplomaadil võimalik unistada millestki enamast kui sellest, et ta saab läbirääkimiste juhina kujundada tervet Euroopat mõjutavaid otsuseid. „Sa pead olema mingil määral psühholoog, sest läbirääkimiste ruumis on alati teatud pinged ja vastuolud. Õigel ajal tuleb ära tabada moment, kus saab kas või väikese huumoriga natuke pinget maha võtta. Teises olukorras tuleb jälle pinget üleval hoida,“ räägib Kull, kuidas tal on õnnestunud Euroopa Liidu liikmesriikide esindajad enamasti ühistele seisukohtadele saada.

Clyde Kull on juhtinud läbirääkimisi Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate vahel ning Euroopa Liidu Nõukogu esindajana läbirääkimistel Europarlamendiga. Teemadering on tal olnud väga lai, sest tema juhtida on olnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste alaliste esindajate komitee Coreper 1, mille teemad on põllumajandus ja kalandus, konkurentsivõime, haridus, noored, kultuur ja sport, tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused, keskkond ja transport, telekommunikatsioon ja energeetika. Vaieldamatult on just tema olnud Eesti jaoks eesistumise üks olulisemaid diplomaate ja läbirääkijaid.

Kull tõdeb, et kõigisse teemadesse on tulnud sisse elada ja need üksipulgi selgeks teha. „Esiteks pead ise aru saama teemadest ja nendesse ka uskuma ning seejärel pead olema nende teemade esitamisel veenev,“ selgitab diplomaat, tõdedes, et kõikide teemade puhul on Eestil mõistagi taga väga suured meeskonnad, kümned eksperdid.

„Kuna Eesti ametnike ettevalmistus ja meelestatus on olnud väga hea, siis seetõttu on ka viimaste kuude jooksul pinge pigem positiivse laenguga. See on aidanud meil läbirääkimiste õhustikku palju parandada. Kui me eesistumist alustasime, siis oli Lääne- ja Ida-Euroopa vastasseis päris pingeline. Siin tulebki kohe juurde huvide arvestamise moment. Näitasime ka suurtele lääneriikidele, et teistegi liikmesriikide huvisid tuleb arvestada, tuleb rohkem läbirääkimisi pidada, rohkem pingutusi teha. See kõik on nüüdseks ennast ära tasunud. Kui võtame praeguse seisu, siis õhustik ja meelestatus on Euroopas parem: Lääne-Ida vastasseis on kõvasti vähenenud. Oleme püüdnud sellele kaasa aidata konkreetsete eelnõude ettevalmistamise kaudu,“ avab Clyde Kull oma töö tausta.

Talle kui diplomaadile on viimastest kuudest erilisemate hetkedena meelde jäänud just n-ö töövõidud kolmepoolsetel läbirääkimistel Europarlamendiga: „On hetki, kus sa oled viimasel triloogil (Euroopa Komisjoni, Europarlamendi ja Euroopa Nõukogu läbirääkimised – toim), oled pidanud kümneid tunde pingelisi läbirääkimisi, kui kõik on üsna sügaval kaevikutes, ja kui hommikul kella nelja-viie paiku tuleb kokkulepe ära, siis tekib rahulolutunne, et tõesti on midagi saavutatud. Kõik osapooled on midagi saanud ja samas pole keegi millestki ka väga palju loobunud – selline kallistamise hetk. Need on positiivsed hetked, mis võtad endaga edaspidiseks kaasa.“

Eesistumise viimased kuud on olnud diplomaatidele kõige intensiivsemad. Kulli sõnul võiks sporditermineid kasutades öelda, et kes läbirääkimistel viimastel meetritel kõige rohkem pingutab, see finišijoone ka esimesena ületab. Varastel hommikutundidel on vastupidamine kõige olulisem: siis oleks ehk kõige lihtsam läbirääkimised katkestada ja ära minna, aga teed hoopis koosoleku juhatajana veel ühe pingutuse, mis võibki edu tuua.

Diplomaadi sõnul on Eesti eesistumise ajal toimunud Euroopas oluline muutus digituru vabastamise osas. See muutus toimus pärast Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumist. „Mõtteviis on muutunud ja praegu räägivad kõik sellest, kuidas piiriülese digitaalturu võimalusi ära kasutada. Isegi sellised riigid nagu Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia on valmis kõiki digivõimalusi pardale võtma ja ära kasutama.“

Kulli sõnul Eesti küll eeldas digivaldkonna läbimurret, kuid teisalt tuli see ka üllatusena: „Areng (digivaldkonnas – toim) toimub tohutult kiiresti. Aga areng toimub liikmesriikides endis, küsimus on nüüd selles, kuidas see kõik ülepiiriliselt toimima panna olukorras, kus eri riikides on erineval tasemel krüptotehnoloogilised kaitsetasemed.“ Eesti on eesistumise ajal tegelnud usalduse tekitamisega, et digitaalselt liikuvad andmed on kaitstud.

Kuigi Eesti eesistumine läheb ajalukku ilmselt digieesistumisena, on Kulli sõnul tõhusat tööd tehtud ka keskkonna- ja kliima teemadel. Nn puhta energia paketi raames on aktiivselt tegeletud sellega, kuidas Pariisi kliimakokkulepped teha liikmesriikidele võimalikult kohustuslikuks.

Kas on mingid kindlad iseloomujooned, millega nüüd, eesistumise viimastel päevadel saab Eesti diplomaate iseloomustada? Võiks eeldada, et eestlase põhiline iseloomujoon on rahulikkus, aga Kull toob välja veel mitu põnevat aspekti: „Eestlasi on võetud natuke nagu põhjamaalasi, aga natuke ka nagu sakslasi, sest kindlasti on meil olemas mingisugune luterlikkuse moment. Eesti diplomaadid on pragmaatilised, ratsionaalsed, aga samas ka konkreetsed. Kui see kõik kokku võtta, siis usun, et Eesti diplomaatidel on pädevus ja kompetentsus. Meie puhul ei kahtlustata, et meil oleks väga palju allhoovuseid või tagamõtteid. Et me mängiks mingisuguseid mänge. See on meie (diplomaatiline – toim) kultuur. Sellise kultuuriruumi edasitoomine on olnud veenev. Ma arvan, et see on olnud ka üheks põhjuseks, miks meie diplomaatide ja poliitikute renomee on praegu Euroopas tõesti tõsiseltvõetav ja usaldusväärne.“

Eesti eesistumine on olnud Euroopale üksjagu keerulisel ajal, sest maailmapoliitikas on mitu suurt kriisi ning USA ja Venemaa presidendid Trump ja Putin on ettearvamatud. Teisalt on Euroopa poliitikaski praegu väga suurte, et mitte öelda revolutsiooniliste muudatuste aeg: Brexit, Saksamaa sisepoliitiline kriis ja selle taustal Prantsusmaa üha kasvav soov tõusta Euroopas juhtpositsioonile.

Kui palju see kõik mõjutab diplomaatide igapäevast tööd? „Selgelt mõjutab,“ vastab Kull. „Saksa mõjuvõim on kindlasti praegu nõrgenenud. Kui võtame kas või positsioonide saavutamise, siis Saksamaalt ei tule nende (Brüsseli esindajatele – toim) enam instruktsioonid nii kiiresti. Kuna praegu käivad seal koalitsiooniläbirääkimised, siis ei teata, millised on sealsete partnerite erinevad seisukohad. See avaldub praegu kindlasti ka läbirääkimistel. Saksamaal on Euroopas olnud juhtiv roll ja teda on järgitud, aga praegu jääb see kindlasti tagaplaanile. Loomulikult on liikmesriikide hulgas neid, kes püüavad seda vaakumit täita. Siin on näha, et Prantsusmaa roll on kasvanud mitte ainult sotsiaalvaldkonnas, aga ka audiovisuaal- ja digivaldkonnas, energia- ja kliimaküsimustes. Praegu on Prantsusmaa hääl ikkagi arvestatav ja on näha liikmesriike, kes enne joondusid Saksamaa järgi, aga praegu joonduvad Prantsusmaa järgi. Kolmas element on Brexit. Ka see mõjutab igapäevast tööd. Suurbritannia on olnud juhtivaid liitlasi liberaalsema mõtteviisiga liikmesriikide seas. Juba praegu on nende roll ja tõsiseltvõetavus teine, seetõttu on ka liberaalse maailmavaatega riikide roll ja võimalused praegu vähenemas. Ehk meil tuleb nüüd pärast eesistumist endil vaadata, milliste riikidega koostöös on meil võimalik kõige paremini oma huvisid kaitsta,“ avab Kull välispoliitilise olukorra telgitaguseid.

Ajakirjaniku reisi Brüsselisse rahastas riigikantselei.