Siim Kallas "Pealtnägija" reporterina Valkas, Alko1000 poes.Foto: kuvatõmmis/ ERR
Tele
20. detsember 2017, 21:16

VIDEO | Siim Kallas lahkas „Pealtnägija“ erisaates eestlaste alkoholiprobleeme (37)

Eestlaste viinaralli Lätis on suureks probleemiks siiani ning massiivne alkoäri lõunapiiril ehmatas ära isegi valitsuse, kes aktsiiside tõusule pidurit tõmbas. Lihtsalt öeldes on ühel pool kaalukaussi rahva tervis ning teisel pool maksude alalaekumine. Püsivat probleemi lahkas tänases „Pealtnägija“ erisaates endine peaminister Siim Kallas.

„Mina olen oma elus kaotanud neli head sõpra alkoholismi kätte. Ma olen kuulanud professor Jüri Saarma loengut, kes ütles, et me uurime ja kogu maailm uurib alkoholismi, ja me ikka uurime, miks üks inimene hakkab jooma ja teine mitte. Meil ei ole vastust," alustas Kallas.

Viimase aastaga ostetakse Lätist alkoholi poole rohkem

Kallas käis loo tegemiseks Valkas, otse Eesti-Läti piiril asuvas piiripunktis, kus on juba üle kahe aasta ülimalt populaarne alkoholipood. Kaks nädalat enne jõule käib seal kõva tunglemine. Alkoholi ostetakse kastide ja kärudeviisi. Alko1000, mis avas piiril kolm poodi, Valgas, Iklas ja Apes, on ülemöödunud aastal langetatud aktsiisitõusuotsusest kõige rohkem võitnud.

„Praegugi on poes rahvast olnud poes terve päev ja ma usun, et enne jõule tuleb veel ja veel. Eks siin juba hinnamõõdus ole näha, milline vahe on Eestiga Lätil,“ rääkis Alko 1000 omanik Meelis Reiljan.

Kõige paremini läheb kaubaks ikka vana hea soendaja, viin ja õlu, aga nüüd ka vein, kuna piirpoodidesse on hakanud jõudma ka kvaliteetveini. Kuid hinnavahe Tallinna ja Valka poes on muidugi märkimisväärne, näiteks Viru Valge viin maksab pealinnas 10,28 eurot, piiripoes aga 5,58.

„See on ikka tõsine vahe! Ma saan aru, et inimesed seda väga hindavad,“ kommenteeris Kallas.

Kaubakäivekasv on aktsiisitõusude ajal olnud Reiljani sõnul märkimisväärne. „Topelt on see kasv siin viimase aasta jooksul kindlasti. Topelt pudelite mõttes,“ sõnas mees, lisades, et imestab tõsiselt, kui palju ikkagi eestlane joob. Alkoholi ostetakse massiliselt tema sõnul ka siiski Eestis ja Tallinna poodides.

Juba 2016. aastal oli Alko 1000 käive üle 17 miljoni ja kasum 120 000 eurot. Võib arvata, et 2017 ületab selle suurelt. Ühiskonnas, kus dikteerivad nõudlus ja pakkumine, ei saa ette heita, kui ärimehed maksuolukorra enda kasuks pööravad. Valkasse sõidetakse soodsa meelemürgi järgi isegi Soomest. Pole ka saladus, et üha enam on neid, kes müüvad Lätis hulgi ostetud kauba edasi, mis on küll rangelt võttes rikkumine, aga seda on tollil ja maksuametil äärmiselt koormav tõestada.

Alkoholi vältimine pole lahendus

Küll aga ei ole viinaralli olukord nõnda roosiline, kuna kaalul on siiski ju rahva tervis. Psühholoog Jaan Saare võõrutuskabinetist Viljandimaal on ainuüksi viimase pooleteise aasta jooksul läbi käinud 600 alkosõltlast.

„Mingit imeravimit ei ole olemas. Ja tõenäoliselt ei tule. See tuleneb suuresti alkoholi enda mõjust, mis on mittespetsiifiline. Kui näiteks opioidid on spetsiifilisest, nikotiin on spetsiifline, siis alkohol toimib süsteemselt. Teine, mis teeb keerukamaks alkoholi käitlemise on see, et ta ei ole ainult meditsiiniline probleem. Tal on nii sotsiaalne osa kui ka muud regulatiivsed mehhanismid, me ei saa teda vaadata kitsalt ei kehaliselt, ei psüühiliselt ega ka sotsiaalselt,“ selgitas Saar.

Psühholoogi sõnul on alkoholismi küüsis vaevlevate inimeste jaoks abi otsimine väga keeruline.

„On mehi ja naisi, kes on eelmise aasta sügisest hoidnud põuetaskus kas ajalehe väljalõiget selle kohta, et see kabinet on olemas, või meie numbrit ja lootnud, et nad saavad toimida ja siis ikkagi tulnud," rääkis Saar.

Neile, kes on viinaviga ületamas, on tihti taagaks sotsiaalne surve ja peolauas istuvad inimesed ütlevad alkoholiraskustes inimesele, et „võta üks pits, mis see sulle ikka teeb.“

„Mis teeb keeruliseks, on see, et juua on okei. Aga kui ravile tulla, on asi juba väga halvasti. Tihtipeale kardetakse, et sellega kaasneb ka veel mingi sotsiaalne karistus," nentis psühholoog.

Saare sõnul ei ole aga ka lahendus see, et joomisele kehtestataks nulltolerants, kuna see probleemi ei kaota.

„Vältimine on suhteliselt rumal vahend, aga tõhus. Aga kui võtta mõni teine krooniline haigus, sest sõltuvus on krooniline haigus, siis ma ei tea, kui paljud neist haigustest on moraali lugemise, hirmutamise ja piirangutega saanud ravi,“ ütles Saar.

Piirangute kehtestamine ei toonud edu ka nõukogude ajal, kui alkoholi kättesaadavus rangelt piiratud oli, joomine ei olnud selle võrra aga kuidagi väiksem.

„See kõikumine, kuidas ühiskond reageerib sellele probleemile, on tsükliline. 1984, kui Gorbatšov piirangud seadis, enne seda oli pidev alkoholitarbimise tõus, 11,4 liitrit puhast alkoholi elaniku kohta, siis seati piirangud. Vahepeal seal olid alla üles väikesed kõikumised. 2004 oli põhimõtteliselt samal tasemel ja nüüd 2014 jälle samal tasemel," tunnistas mees.

Noori hoiab alkoholist toetav kogukond

Saare sõnul ainuüksi keeldudest ei piisa, uuringud näitavad, et keskmiselt tehakse Eestis alkoholiga tutvust juba 12. aastaselt ja 15. aastaselt on seitse noort kümnest alkoholi proovinud. Noori on, sageli just maapiirkondades, jooma ajanud igavus, kuid eriti on oht viinakuradi küüsi langeda nendel noortel, kelle vanemad samuti alkoholiprobleemidega vaevlevad.

Karksi-Nuia politseinik Elerin Tetsmann arvab samuti, et lihtsalt käskude ja keeldudega asja ei lahenda, vaid vaja on laia lähenemist, mis algab kogukonna märkamisest ja sekkumisest.

„Praegusel juhul ongi see ignoreeriv. Hoiakud ei ole kogukonnana välja kujunenud. Ka need samad näited, et kui paar noort on kaupluse eest ja teevad kõvemat häält, lärmavad, segavad poeskäijaid, siis väga vähe on neid inimesi, kes sekkuvad, enamus on need, kes tõmbavad krae üle kõrvade ja kõnnivad sealt eemale,“ nentis ta.

Ekspeaminister ja poliitik Siim Kallas nendib oma loo lõpus, et pole kahtlustki, et alkoholi kurvitarvitamine põhjustab inimestele palju kurja ja kahju, aga nii nagu ei töötanud Soome keeluseadus ega Gorbatšovi kuiv režiim, pole ühte lihtsat nõiavitsa, mis probleemi lahendaks ja sageli ei näe erinevad osapooled alkoholismi ühiskonnas tervikliku kimbuna.