FOTOD | Vaata, kes said Kristi ja Siim Kallase fondi teatristipendiumid! (15)

Kristi ja Siim Kallase fondi halduskogu koosseisus Jaak Allik, Rein Lang, Siim Kallas, Maret Maripuu ja Margus Mikomägi otsustas, et fondi stipendiumi saavad Debora Vaarandi 100. sünniaastapäevale pühendatud lavastuse „Paljasjalgne Debora“ tegijad. Kuressaare linnateatris välja tulnud etenduse dramaturg Urmas Lennuk, lavastaja Raivo Trass ja näitleja Piret Rauk pälvisid kõik tuhandeeurose stipendiumi.

“Eks see auhind oli ootamatu, aga oli meeldiv ja kena,” ütles “Paljasjalgse Debora” lavastaja Raivo Trass. “Tuletan meelde lihtsalt, et trupi suurus oli kuus inimest. See lavastus sündis rõõmsalt, hästi loominguliselt – nii nagu ta lõpuks näha on. Näitlejad ise pakkusid välja lahendeid, tekstimuutusi. Minule oli see üks väga rõõmus periood ja toredam veel, et ta on läinud paljudele südamesse.”

Siim Kallase asutatud fond otsustas tänavu anda stipiendiumid ka üle uutele tegijatele: „Aitäh, lugupeetud teatritegelastele nende elamuste eest, mida me kõik oleme saanud tunda. Kuna ka kogu aeg varem on olnud juttu sellest, et me võiks ikkagi toetust anda ka plaanidele, mingisugustele lavastuste ideedele ja projektidele. Siis seekord tegimegi nii,“ rääkis Kallas. „Suur aitäh muidugi rahvuskultuuri fondile, kes kogu seda masinavärki on käigus hoidnud. Aga nüüd oleme siis esimest korda ka andmas toetust tulevastele lavastustele, mis võiks väga ägedad välja tulla,“ nentis Siim.

Liisa Saaremäel ja Karl Laumets pälvisid stipendiumi, et luua kultuurilooline lavastus Ella Ilbakust ja August Gailitist. Lavastuse „Minu Eesti vanaema“ ettevalmistamiseks ja väljatoomiseks Narva Vaba Lava teatrimajas pälvis stipendiumi autor ja lavastaja Julia Aug. Mõlemat projekti toetati 5000 euroga.

Kristi ja Siim Kallase fond võttis taotlusi lavastusprojekti toetuseks vastu 1. septembrini. Tingimuseks oli kujutada või mõtestada mõnd Eesti ajaloos aset leidnud sündmust või protsessi, mis avaks mõne meie ajaloos tähelepanuväärset rolli mänginud ja tänaseks meie seast lahkunud inimese vaimse pärandi või elulooseiga.

Erinevatelt teatritelt ja kollektiividelt laekus kokku kaheksa taotlust. Kõiki neid rahuldada polnud paraku võimalik, sest mõned ideed olid sarnased ja mõne puhul polnud plaanitav lavastus seotud ajaloosündmuste või ajalooliste isikutega.