Foto: Facebook
Arvamus
27. detsember 2017, 18:28

TOP 10 | Magav Merkel ja muud meeldejäävat Eesti eesistumiselt (33)

2017. aasta juulis sai Eestist Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja, kui teatepulk võeti üle Maltalt. Algus oli konarlik – Brexiti tõttu lükkus eesistumine pool aastat varasemaks ning luhta läks plaan siduda eesistumine Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva pidustustega. Ümber tuli teha ka riigieelarve ning muret tunti nii Tallinna lennujaama ümberehituse kui ka lennujaama viiva trammiliini valmimise pärast. Kõigest hoolimata võib euroametnike hinnangul Eesti eesistumisega rahule jääda.

Õhtuleht toob lugejateni eesistumise meeldejäävaimad hetked:

1. Merkel puhkas Eestis

Tallinnas toimunud digitaalvaldkonna tippkohtumise raames kõnepidajana esinenud president Kersti Kaljulaidi hääl on nii rahustav, et silma lasi looja isegi Saksamaa liidukantsler Angela Merkel. See eesistumise seik andis küll lõbusat materjali kohalikele meemimeistritele, kuid pahandas IRLi auesimeest Mart Laari, kes muretses, et magavast Merkelist saab Eesti eesistumise sümbol, kui ümmargust juttu ajama harjunud bürokraadid ja ministrid senist stiili ei muuda. Paraku võib öelda, et eesistumise sisulise poolega vähem tuttava rahva jaoks just nii ka läks.

Foto: Facebook

2. English very hard

Eesistumine ei nõudnud ministritelt mitte ainult orienteerumist Euroopa Liidu siseasjades, vaid ka head keelteoskust. Eriliselt puise inglise keelega paistsid Brüsselis parlamendiliikmete ja ajakirjanike küsimustele vastates silma rahandusminister Toomas Tõniste ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. Teravast kriitikast oli kasu ning rahandusminister loobus päheõpitud tekstide piinlikust ettekandmisest ja võttis appi professionaalse tõlgi.

3. Isesõitvad bussid

Eesistumine tõi Tallinna linnapilti isejuhtivad bussid. Pealinnale kohaselt oli bussisõit tasuta, kuid kogu projekt läks maksma 100 000 eurot. Kes aga arvab, et selline on euroametnike mugavuse hind, eksib, sest vaevalt eelistaks ükski tiheda graafikuga ametnik jalakäijastki aeglasemat transpordivahendit. Uue tehnoloogiaga tutvumise rõõm jäi seega eelkõige linnarahvale. Järgmisena veerevad bussid tuleval suvel hoopis Pärnus.

Foto: Kristjan Väli

4. Rahvamees Macron

Digitippkohtumisele saabunud Prantsusmaa president Emmanuel Macron jääb eestlastele meelde kui tõeline rahvamees. Öösel koos Luksemburgi peaministri Xavier Betteliga Kadriorust hotelli jalutanud ning järgmisel päeval ka Tallinna vanalinnas jalutuskäigu ette võtnud president ei öelnud ära ühestki selfie-soovist ning surus turistide ja kohalikega väsimatult kätt.

Ometi ei võtnud Macron kogu rambivalgust endale ning vaid nädalapäevad varem kõlanud mõtted Euroopa Liidu jõulisest reformimisest ei hakanud varjutama tippkohtumise peateemat.

Foto: AFP/Scanpix

5. Kibe võit

Eesti eesistumise suurimaks töövõiduks on nimetatud kokkuleppe saavutamist lähetatud töötajate direktiivis. Kui seni kehtisid lähetatud töötajatele kodumaised maksud ja sotsiaalkindlustus, siis edaspidi läheb just vaesemate liikmesriikide ettevõtetele oma töötajate lähetamine kalliks maksma, sest pikema lähetuse korral tuleb töötajat kohelda võrdselt vastuvõtva riigi kodanikega. Nii toodi kokkuleppe ohvriks ka eesistuja enda konkurentsivõime välisturgudel.

Foto: Reuters/Scanpix

6. Naabritega tülli

Suurimaid nurinaid Eesti eesistumise üle tuli sealt, kus seda ehk kõige vähem oodata võis: põhjanaabrite hinnangul langetati Eesti juhtimisel vähemalt kaks halba otsust. Üks neist puudutas maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust (LULUCF), kus soomlastele välja kaubeldud lisakompensatsioon jäänud siiski liiga tagasihoidlikuks. Teine soomlaste jaoks pettumusega lõppenud vaidlus käis Botnia lahe räimekvootide üle. Igaüks ikka enda eest, sai Eestile neutraalse läbirääkija roll ruttu selgeks.

Foto: Reuters/Scanpix

7. Autojuhtide õudusunenägu

Milline oli eesistumise mõju Tallinna liiklusele, võtab kõige paremini kokku politsei soovitus käia jala. Olgu, see soovitus kehtis küll vaid kahe päeva kohta, mil Euroopa tipud kogunesid Eesti pealinna tippkohtumiseks, kuid liiklus oli kesklinnas korduvalt häiritud nii suvel kui ka sügisel. Eriliselt tüütuks võis aga pidada VIP-külaliste saabumisest märku andvaid sireene ja vilkureid. Vaikust hindab õieti alles siis, kui sellest ilma.

Foto: Alar Truu

8. Halvim jäi ära

Üks suurimaid eesistumisega seotuid hirme oli, et puhkeb valitsuskriis. Nii siiski ei läinud ja koalitsiooni edasist püsimist kindlustavad ka kohalike valimiste tulemused. Küll tekitas küsimusi eesistumisega niigi rakkes ministrite kandideerimine volikogudesse.

Foto: Robin Roots

9. Euroametnikud vabas looduses

Kui tahta Eestit parimast küljest näidata, tuleb külalised metsa viia. Nii tehtigi Eestisse saabunud Euroopa Liidu keskkonnaministrite ja kaaskonnaga. Et õige ametnik ei kõhkle kontsadega ja kleidis-pintsakus isegi metsaradu ette võtma, jääb matk Paukjärvel kindlasti paljudele neist üheks meeldejäävaimaks mälestuseks looduskaunist Eestist.

Euroopa keskkonnaministrite mitteametlik kohtumine Eestis.. Foto: Arno Mikkor/EU2017EE

10. Tarand polnud rahul

Eesistumine tehti lihtsalt ära, aga head seal midagi polnud – umbes selliste sõnadega võtnud eesistumise kokku Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand, kes pidas kõne Strasbourg’is Euroopa Liidu institutsioonides töötavate eestlaste õhtusöögil.

Foto: Stanislav Moshkov

Hea lugeja, kas oled Tarandiga nõus?