Kristiina EhinFoto: Aldo Luud
Tele
17. detsember 2017, 11:51

Hittloo „Aasta ema“ autor Kristiina Ehin: ma arvan, et see laul kõnetas nii paljusid, kuna selle tähtsaimaks märksõnaks on meestepuudus (443)

Kristiina Ehin ja kooslus Naised Köögis rabasid eestlasi kevadel aktuaalse räpilooga aasta ema valimisest. Nüüdseks on number läbi käinud Eesti populaarseimast telesaatest "Su nägu kõlab tuttavalt", kus Hele Kõrve Ehini kehastamisega endale võidu tõi. Lugu on näiteks YouTube keskkonnas vaadatud juba üle 1,1 miljoni korra. Laulu autor Kristiina Ehin usub, et see laul sai nõnda populaarseks, kuna puudutab häbiteemasid, mille kohta arvati, et neist ei saagi rääkida. 

"Ma arvan, et meestepuudus on üks tähtis märksõna selles laulus, Eestimaal on paljud naised seda tundnud. Minagi olen märganud, et on nii palju toredaid naisi, kellel millegipärast ei ole mehi. See teeb pisut nukraks. See laul vaatab seda läbi huumoriprisma.

Kindlasti see laul puudutab mingisuguseid häbiteemasid, mille kohta arvati, et neist rääkida ei saagi ja ka valuteemasid. Aga ma arvan, et häbist ja valust peab rääkima ja läbi huumori, armastuse. Mida vähem seda ühiskonnas on, seda tervem on ühiskond ja seda õnnelikumad on inimesed ja nende lapsed," arutles Ehin saates "Hommik Anuga".

Muidugi on Ehin väga rõõmus, et see laul niivõrd paljude südant puudutas.

"See räägib, et tasub teha asju spontaanselt ja mitte karta, kui on õige tunne, teha mõne päeva või loetud tundidega," sõnas naine.

Tänu sellele laulule on Naised Köögis daamid kokku puutunud väga paljude huvitavate inimestega. 

"Kõige meeldejäävamad on olnud need inimesed, kelle puhul ma ei arvaks, et nad iial seda laulu kuulaks. Esiteks, nad pole naised. Teiseks, nad pole emad. Kolmandaks pole nad isegi abielus. Üks mees ütles, et tema on põhimõtteline poissmees ja sõidab iga päev rattaga ligi 20 kilomeetrit. Ta ütles, et kui tal mõni kord on hea tuju saavutamise probleem, siis ta paneb kõrvaklappidest selle laulu ja ta teab, et ta meeleolu muutub kohe palju-palju paremaks. 

Meelde on jäänud pisikesed tüdrukud, kes on öelnud, et neil on nüüd sõnad peas ja tahavad autogrammi. Jah, võib vaielda, kas pisikestel tüdrukutel peaks olema see laul peas või mitte. Ma arvan, et leiaks nii poolt kui ka vastuargumente. Aga kuna nad ise olid selle üle väga rõõmsad, siis ma arvan, et see on pigem hea. 

Meelde on jäänud ka üks mees, kes kõvasti köhatades meie tähelepanu nõudis peale kontserti ja teatas, et tema on Jüri ja tema tuleb Puhjast. Me kartsime, et kas me oleme tõesti tabanud naelapea pihta. Aga ta ütles, et tegelikult on tal täiesti vastupidine iseloom meie laulu Jürile, aga tema vend pidi olema täpselt selle Jüri koopia. Selgus, et Puhjas pidi ka Gabriel olema, palavad tervitused talle!" naeris Ehin.

Eestis on väga palju üksiemasid ja isasid. Selleks, et kasvatada üks terve ja õnnelik laps, on Ehini meelest vaja peres teha lihtsalt kokkuleppeid, mitte kehtestada reegleid.

"Sest maailma ajalugu on näidanud, et kohe, kui tuuakse reegel, on see juba vana. Armastusega kokkulepitud kokkulepped on paindlikumad. Neid saab muuta, alati läbi rääkida. Me keegi ei taha elada sõjaväelises kodus, kus on ainult reeglid ja kui neid rikud, on karistus. Pigem on nii, et kui vahel lähebki midagi valesti, siis sellest saadakse aru, sest tegu on inimestega, kes on ekslikud, ka lapsed. Ja premeerida tuleb ikkagi õnnestumisi ja kordaminekuid. Teine pool on see, mida lapsevanem saab teha, olla loominguline kokkulepetes ja reeglites," rääkis Ehin.

"Ühiskond saab teha seda, et me ei hoia kramplikult kinni vanast ja kunagistest reeglitest, mis tegelikult tänapäeval teevad juba haiget. Suruda peale mingi padukonservatiivsust ajal, mil kõik on juba ammu muutunud. Vaatame näoga rõõmsalt tuleviku poole ja oleme leplikud ja sallivad ka erinevuste suhtes.

Kui üksikvanem hakkab tundma tänapäeva ühiskonnas, et ta on kuidagi põlatud, kasvõi natuke, mingite jõudude poolt ühiskonnas, või ta lapsed tunnevad, et on mingi kõrvalpilk, mis ei ole meeldiv, siis ma arvan, et on palju vähem neid, kes kunagi tahavad lapsi saada, sest kui peab riskima – nagunii peab palju riskima, kui lapse saad –, ka ühiskondliku halvakspanuga kogu selle põlu, ilu ja valu juures, mis on lastesaamisel, siis on see koorem juba ette liiga raske."