Kui mina gümnaasiumi lõpetasin, siis oli eesti keele eksam veel konkreetne: lõpukirjand, kus hinnati nii sisu, lugemust kui ka õigekeelsust. Nii õpetajate kui ka õpilaste jaoks olid mängureeglid arusaadavad. Peagi tehti eksam mitmeosaliseks. Möödus veel natuke aega ning nüüd tuli haridus- ja teadusministeerium välja mõttega lõpetada eesti keele riigieksamil funktsionaalse lugemise osas õpilaste õigekirja oskuse hindamine.
Otseloomulikult vihastas see emakeeleõpetajad välja – riigieksamil õigekirja hindamisest loobumine võib jätta noortele mulje, et eesti keeles ei pea alati õigesti kirjutama. Saan pedagoogide pahameelest täielikult aru: õpilased istuvad ju igal vabal hetkel nägupidi nuhvlites ja kirjutavad üksteisele vanema generatsiooni jaoks täiesti arusaamatus keeles: “kle, ma ns yolotan prg” või “imo õps ei jaga ikka üldse biiti”.
Kasutan ka sõpradega Facebookis suheldes veidrat slängi, aga olgu vähemalt emakeele eksam see koht, kus peab kasutama korrektset eesti keelt. Seda nii lugemis- kui ka kirjutamisosas.
Kommentaarid