LUGEJAD ARVAVAD: Tõnis Mägi jutus on oma tõetera (110)

Ta toob Maalehele antud usutluses välja neomarksisti ja uue vasakpoolsuse ideoloogi filosoof Herbert Marcuse (1898–1979), kes kirjutas oma 1965. aastal ilmunud essees “Repressiivtolerants”, kuidas kõik normaalne tuleb kuulutada ebanormaalseks ja kuidas tuleb ühiskonda lagundada: "Kõikide piinatud vähemuste, anarhistide, immigrantide, seksuaalvähemuste taotlusi tuleb teatud piirideni soodustada. Enamuse jõu vähendamiseks tuleb vähendada põlisrahva rolli..."

Mägi meelest on väljaöeldu täpselt see, mis praegu mujal maailmas ja Eestis toimub. "Me ju teame, mida revolutsioonid endaga kaasa on toonud – verd ja hävingut. Ning kui ma sellele vastu seistes olen fanaatik, siis olen seda rõõmuga."

Õhtulehe lugejate arvamus: paljud lugejad kalduvad oma arvamuses Mägi poolele, teised aga arutavad selle üle, mis valikud olid Nõukogude Liidu ajal ja et ELile pole alternatiivi.

"Sellise küsimuse esitamine karismaatiliselt isikult on rohkem, kui õigeaegne. Suuremal osal on ju see igapäevaselt keelel ja meelel. Hea, et seda teeb Mäks. Ja nüüd on õige aeg, et igaüks esitaks endale sellise küsimuse ja annaks vastuse. Ja miks mitte seda teha innustava küünlavalguse käes?"

"Jah,kuidagi on vaja EKRE etteotsa saada, ainuke erakond, kes seisab Eesti eest ja räägib tegelikult õiget juttu ja tunneb eesti eest muret.
Jah laske meil endal otsustada ja elada, see Euroopa Liit on täiesti jama värk. Enne otsustas Venemaa meie eest ja nüüd Euroopa Liit, milleks selline elu meil eestimaal, täielik jama," arvab Rein.

"Õige jutt. See EL on kordades hullem kui oli NSVL, kes viimastel eksisteerimise aastatel ei sekkunud meie tegemistesse nii hullusti ja julmalt, nagu seda teeb praegu EL. Ja meie valitsus on pugejalikult valmis kõike kohe tegema ja veel omalt poolt juurde lisama, et meie kodumaad täielikult hävitada, muuta meie põlised traditsioonid mingite uute lauslolluste vastu."

Juhan nõustub Mägiga: "Just rõhutamine rahvuslikkusele oli see, mis meist XIX sajandil, Jakobsoni, Koidula ning Jannseni ajal rahva tegi.
Just rahvuslikud aated olid need, mis sundis 1918 püssi haarama ning loogiliselt arutledes lootusse võitlusse minma. Ning oma riigi kätte võitma.
Rahvuslikkud aated olid see, mis tõi 1944 a. suvel 2500 soomepoissi Eestisse tagasi. Mis ajas pärast taasokupatsiooni tuhanded mehed metsavendadeks -
rahvuslikkus oli see, mis viis meid balti ketti ja laulvasse revolutsiooni. Taasiseseisvusele. Aga kuna Brüsselis on suund võetud Euroliidust ühtse unitaarriigi ümbervormimisele, siis on igasugune rahvuslikkus ohtlik, separatismile viiv alge. Mis tuleb halastamatult välja juurida. Et jääks vaid rahvusliku identiteedita multikulti mass. Kellel pole enam liitvaid ideaale. Ja ka mitte oma religiooni. Oma keelt, kultuuri, traditsioone. Ja keda on siis kerge ja ohutu kõrgelt ning kaugelt bosside äranägemise järgi valitseda."

"See suur nn demokraatia ja kollegiaalsus mõjub jah noortele, aga tegelikult on selle suure sõbralikkuse sildi all inimeste oma mõtlemise ja identideedi hävitamine, karja on ju lihtsam juhtida, suur vabadus liikuda, reisida nüristab arusaamu põhiväärtustest... aga sellisel moel ei saa paljud aru mis toimub tegelikult...!" ütleb Vana ja Tark.

"Paljud imestavad, miks tuntud inimesed kirjutavad elulooraamatuid. 
Mõni peab seda nende edevuseks, mõni arvab et see on nende rahateenimisviis. Te eksite - kõik need inimesed, kes on jätnud jälje meie kultuuri, teinud midagi meie heaks ja jäädvustavad selle oma eluraamatusse, teevad seda vaistlikult oma hinge põhjast kui valusalt kriipivat hüvastijättu: et kui nad kunagi lahkuvad Linnuteele, jääks kasvõi midagi järgi, kes oli ja kuidas oli. Kuid kas sellestki enam kunagi lugu peetakse, sest Soodom ja Gomorra ujutab maa üle," arvab Soodom ja Gomorra.

"Üldiselt on nii, et meie maa inimeste pead on nii segi aetud, et nad ei tea enam sedagi, mis on parem-, mis vasakpoolsus! Tipp oli väide, et vasakpoolsed on palgatõusu vastu... Parempoolsed aga tõstaksid kohe, nagu võimule saaksid. Kas lollimat juttu saab veel olla?" kirjutab üks lugeja.

"Tõnis hakkab vanaks jääma. Oled mees unustanud kui Linnaga koos Ilvest lauldes promosid, kui Haapsalu augustibluusil [Steven] Seagali vastu sõna võtsid jne. Kes olid need kelle soove täitsid ? Mis puutub ELi ja NLliitu, siis maailm on aastatega arenenud ja orjastamise meetodid on muutunud efektiivsemaks. Tean Tõnist sellest ajast kui suuremad poisid Turu-põigis teda vahel lavale laulma lubasid ja loodan, et edaspidi ajab Ta mingit kindlat joont!" arvab postitaja ätt.

"Asi pole must-valge: muidu võiks selle seisukohaga nõus olla, aga kuidas vastata sellele, et kui eestlased Eestist ära lähevad, siis just ELi teistesse riikidesse? Kui EL nii hull on, miks ei lähe eestlased massilised mujale? See on üks küsimus, mis vaevab. Olen kohanud ka inimesi, kes tohutult Põhjamaid kritiseerivad, aga ise lähevad Soome tööle. Sel juhul tuleks mitte minna, kui tahta ELile näidata koht kätte."

"See, et normaalne ebanormaalseks kuulutatakse, on iseloomulik igale p*salainele, mis nii lääne kui ida poolt põlisrahvale kaela sadanud on," arvab ahhaa.

Kommentaator Mm märgib, et Nõukogude ajal oli vähemalt tööd, lihttööline oli hinnas, lastele oli kool ja lasteaed ja toit tasuta, samuti igasugused töö- ja puhkelaagrid. Arstiabi oli tasuta, tavainimene sai sööklas söömas käia, mis paraku on nüüdsel ajal muutunud.

Talle vastab teine kommentaator Aa, kes kirjutab: "Toit oli tasuta, aga poed olid tühjad. Kas need olid tavainimesed, kelle jaoks olid tasuta puhkekodud, rikkalikud poed ja sööklad? See oli mitte teine, vaid esimene Eesti. Teise Eesti inimesed mäletavad tühje poode ja pikki järjekordi, kus vanaemad ja vanatädid organiseerisid vahetustega järjekordi juba õhtuti ja lapsed läksid nende juurde enne poodide avamist."

Teine kommentaator kirjutab, et inimestel on valikuline mälu. "Mäletan, et 70-ndate algul oli palju erinevat kaupa poes ja ka tavainimene sai selle kätte. 70-ndate lõpupoole kiskus juba elu hapuks. 80-ndatel tehti talongid ja sabatasime paljusid toidukaupu ja aü jagas ostulubasid mööblile, vaipadele, külmkappidele jne. Siis pidid ametiühingus heas kirjas olema, et miskit saada. Raha isegi oli, aga kaup oli kadunud. Need, kes maal elasid ja majandis töötasid, said kõike kergemini ja odavamalt kätte, linnas oli ikka jama."

"Ärge uskuge teda [Tõnis Mägit]. Ta liputas seal ennast vene TV valgel, "Olimpiada" ja "Ostanovite muuziku...", olen piisavalt vana, et seda mäletada. Kui Eestis läksid asjad hapraks, kadus nagu s**apurujutt Rootsi. Tuli tagasi uuenenud New Age mehena, tegi imelikke kontserte s.h. Tartus Sõpruse majas - "Jeesuke tule ja päästa" jne. Nüüd vaja poliitikasse sulanduda? Kes ta siis lõpuks on? Usklik rokkar? Eestimeelne eeslaulja?"

Mägit kaitseb Noh: "Mõni inimene õpib ka elus midagi. Kunstnikud püüavad ikka ellu jääda ja mitte nälga surra, paraku vahel kompromisside hinnaga. Kui enne kasutasid teised Mägit ära, siis nüüd kasuta sina, praegu on ta sinu poolt, aga tema ei ole ju ka poliitik vaid laulja ja helilooja, Valida tuleb ikka EKREt."