Foto: Erakogu
Blogid
14. detsember 2017, 00:01

Kuidas Soome margad Eesti rahanduse vee peale aitasid

Rahaga olid segased lood. Vabadussõda pidavas Eesti vabariigis olid 1918. aasta detsembris käibel igasugused rahatähed. Muu hulgas Vene tsaariaegne rubla, Saksa okupatsiooniaegne (ida)mark, nn duumarublad jne. Aga neistki oli karjuv puudus. Rubla oli ilmselt levinuim, sest ministritele kehtestati 1200rublane kuupalk, ülikooli lõpetanud õpetajad said 700, keskkooli või seminariharidusega pedagoogid 100 rubla vähem.

Vabadussõda nõudis raha ja lehtedes ilmusid kuulutused: „Aidake kodumaad kaitsta! Ostke 5%  lühiajalist Eesti Vabariigi laenu“ kõrvuti üleskutsega: „Peremees, sinu poolt seakints ja leivapäts, perenaine lisab soojad sokid ja kindad juurde – saadame oma kaitsjad võitlusele!“

Meie kunstnikud saadeti Soome, et nad õpiksid seal rahatähtede kujundamist, et 15. detsembriks luua Eesti oma raha, margad, millele loodeti põhjanaabrite juurest kattevara saada. Tallinna sadamas seisis pidevas valmisolekus aurik, et Jaan Poska saaks sõita Soomest laenu taotlema. Ainsana riskis oma pangast Eestile laenata kümme miljonit marka Kansallis-Osake-Pankki juht, hiljem Soome presidendiks saanud J. K. Paasikivi. Raha jõudis ajalooannaalide väitel meieni 14. detsembril 1918.