Inimesed

Jesper Parve raamat "Mees" staarblogija Mallukale ei meeldinud (24)

Anu Saagim, 13. detsember 2017, 22:02
"Puuduta mind!" -Anu Saagim, Jesper Parve, Foto: Jörgen Norkroos
Oktoobris ilmus maailmarändur ja staarblogija Jesper Parve sulest lühike, kuid sisukas eneseabiõpik "Mees". Esimene trükk müüdi läbi mõne nädalaga, teine samuti ja tänaseks on ilmunud raamatust juba kolmas sats. Raamatu luges läbi ka meie teine tuntud staarblogija, Mallukas, kes sellest kahjuks nii suures vaimustuses, nagu eesti rahvas, siiski polnud. 

Jesper Parve "Mees"

Siit mõned katked, mida arvab üllitisest "Mees" Mallukas: 

Samal teemal

Ma ütlen kohe, et see raamat tekitas minus palju mõtteid ja ma isegi ei tea, kas häid või halbu. Samas öeldakse, et kui raamat üldse mõtlema paneb, siis on juba hea raamat. Noh, sellisel juhul, vist oli hea? Kui nüüd üdini aus olla, siis esimese 50 lehekülje pärast olin ma kindel, et see on lihtsalt kõige igavam raamat maailmas. Ainuke põhjus, miks ma lugemist jätkasin, oli lootus, et no ÄKKI läheb paremaks ja no jumal tänatud, lõpuks nagu läks ka.

Mis siis Mallukale ei meeldinud?

Esiteks see, et raamat hüppas siia-sinna. Ma ei saanud nagu mingit pilti selle Jesperi elust kokku, sest noh, ma ei teadnud temast ka enne mitte midagi. Raamatus oli umbes nii, et elasin kesklinnas, siis läksin aussi, kus üldse tööd ei olnud, samas töötasin toidupoes ja ükskord meil osteti riided kõik poest ära. Nagu… oota! Ma ei saa midagi aru. Kus sa töötasid? Millal? Kellena? Ja et olukord veel segasemaks teha, mainib ta vahepeal midagi sellist, et “kui me Balilt tagasi tulime, siis me läksime Hiiumaale, mis on Eesti Bali”. Eee… millal sa sealt Aussist tagasi üldse tulid? 

Ma saan aru, et see vist ei peagi olema nagu mingi elulugu, et nüüd tegin seda ja siis seda ja toda, aga no kui ma juba loen, siis ma tahaks täpsemalt teada. Mulle ei meeldi nii, et ma midagi aru ei saa. A la ühes kohas oli kirjas, et “oleksime äärepealt saatnud suure summa võltsmaaklerile, aga õnneks saime aru, et ta pettur, sest ta tegi oma e-mailis ühe reetva vea!” ja siis räägib suva asjast edasi. Mis vea, ma küsin? Mis vea?!

Üldse tekitas mulle selline suht… puine tekst mulje, et ma loen mingit väga pikale venitatud koolikirjandit. Ei mingit särtsu, ainult tuim “tee, mis sind õnnelikuks teeb, siis sa oled edukas” huinamuina, mida iga inimene teab või kuulnud on. Sorri, Jasper! Ma tahan enda loetud asjades elu näha, midagi, mis kaasa tõmbab.

EVELIN ILVES, JESPER PARVE Tags: Kalamaja päevadFoto: Tiina Kõrtsini

Raamatu lõpp tõmbas mind kaasa küll...

Veel oli välja toodud, kuidas naised ei taha otsustada ja alateadlikult tahavad kõva venda, kes tema eest kõik ära otsustaks, sest see on normaalne elu naisele ja mehele. Ma ei tea, võib-olla mõnele ongi, aga kuidagi maru üldistav jutt, kuidas naised on abitud (kuid samas mõrrast) printsessid ja mehed nende lollakad, treenitavad, ustavad koerad.

Puuduta mind Tags: Anu Saagim, Jesper Parve, Puuduta mindFoto: Jörgen Norkroos

Soovitav on osta naistel see raamat meestele

Aga et mitte nüüd päris maha seda raamatut tampida, siis kindlasti soovitan selle raamatu osta naistel oma meestele, kui teile tundub, et ta on kuidagi deprekas. Kohe pikk peatükk on seal mehelt-mehele, mis soovitab kuidas ja millal sääraste probleemidega abi küsida ja julgustab seda tõesti ka tegema. Paljud ju arvavad, et abi palumine on nõrkus, mida ta kohe kindlasti ei ole.

Lisaks oli seal soovitus oma mehega rääkida ja küsida, mida ta tunneb. Nii casual soovitus, aga no ise jäin küll mõtlema, et millal ma siis küsisin. Et mida tema tunneb ja arvab ja tahab. Selle pärast tegingi eile nii, et saatsin Kardo lapsi magama panema ja ise samal ajal koos Maigretiga süütasime tagahoovis küünlaid ja tegime väikse pikniku. Nii tore oli juttu puhuda ja õues külitada, lihtsalt kahekesti, ilma et peaks kõrv kikkis kuulama, kas lapsed ikka magavad või mis värk on.

Muuseas päris mitme koha peal, kus mina ahastavalt kriiskasin, et no KUULA, mis siin kirjas on, siis Kardo lihtsalt ühmas: “No aga ongi nii ju.” kuigi mina olen veendunud, et no absull ei ole. Seega võib-olla olen ma sellele raamatule selles suhtes vale sihtgrupp, et mul pole konkreetselt munnigi. Kes teab... Mul isegi kahju, et see raamat mulle väga ei meeldinud, sest Jesperist endast jäi raamatust selline tsilli venna mulje, kes oma raamatu üle ise nii uhke on ja kohe nõme minust niimoodi oma arvamust siin kuulutada, et ei meeldinud. Seega, mai tea, lugege läbi, äkki teile ikka meeldib! Tenerifel võin anda ka, ega ma teda Eestisse tagasi ei lohista.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee