ÕHTULEHE VIDEO JA GALERII | Marju Länik: mulle ei meeldi käed rüpes nurgas istuda ja hädaldada ilma ja tervise üle (34)

Marju: Minu kolmikplaat ilmus väga õigel ajal. Ma poleks isegi tahtnud, et ta oleks mul varem ilmunud. Kullafondi plaadis on nagu natuke elutöö maiku man. Kahjuks ei mahtunud sinna kõik minu parimad lood, sest plaat pole kummist. Igale plaadile mahtus teatud arv minuteid muusikat ja tuli julmalt otsustada, mida võtta mida jätta. Aga lõviosa rahva lemmikutest on sellel kolmikplaadil, aga on ka tervelt 17 laulu, mis ei ole varem jõudnud ühelegi helikandjale. Mul on olnud aegu, kus olen olnud ääretult produktiivne ja laule on sündinud niivõrd palju et firma Melodia ei saanud mulle omal ajal anda igal aastal LP tegemise võimalust lihtsalt. Ja CD-aegadel tulid taas uued sisud nendele plaatidele ja ei olnud aega ega ka kohta, kuhu neid häid varasemaid lugusid panna. Aga nüüd nad on mul kõik sellel kolmikplaadil olemas!

Kas vastab tõele, et olid kõige produktiivsem ajal, mil tegid koostööd ja olid ka armunud, kui oli Mikk Targoga?

Jaa, meil on need lood sündinud koostöös. Me nimetamegi alati seda koos loomist ikkagi koostööks. Ühtki laulu ei saa teha laulja üksi, ka ei saa seda teha ainult helilooja üksinda. Helilooja peas on üks laul, see on ka tema noodipaberil, aga ta peab olema juures ja ütlema lauljale, kuidas ta sooviks, et see laul kõlaks. Milline oleks selle laulu aranžeering. Mina olen taas lauljanna, kes armastab endale alati laulude tekstid ise tellida. 

Sina oled see artist, kes võtab telefonitoru ja helistab tekstide autoritele, heliloojatele ja tellib endale lood?

Just nii. Kui sa võtaksid mu laulud ükshaaval ette, siis ma olen käinud ja tellinud need lood kõik ükshaaval endale ise. Käinud teksti autorite juures kodus või kohtumas. Ja see on hästi tore, sest siis me suhtleme ja ma saan kujutada ette, millest see laul rääkima hakkab. Siis saan ka just sellise sisu lugudele nagu ma ise tahan. Heliloojaga on sama lugu. Tuleb suhelda ja üksteist tunda, et sünniks laul mis mulle, kui esitajale sobib. Siis ma panen laulu ka kogu oma hinge sisse ja ma annan loole identiteedi ja elu. See ongi koostöö.

Marju, sa oled väga produktiivne laulja. Sul ilmub regulaarselt vanade hittide kõrvale ka uusi lugusid. 

Vähemalt üks uus lugu aastas peab välja tulema. Aga sel aastal mul on välja tulnud suisa kaks uut laulu. Seda on vaja ja ma pöördun ise heliloojate poole ja palun, et nad mulle kirjutaks. Ise mõtlen välja, kes mulle võiks kirjutada. Täpselt nii on ka minu kullafondi kogumikul, kõik need lood on mulle spetsiaalselt kirjutatud. Väga harva on olnud juhuseid, kui mõni helilooja on ise mulle mõnd lugu tulnud pakkuma. 

Kuidas saab tellimise peale laulu kirjutada?

Me istume koos heliloojaga stuudiosse mõne pilli taha maha ja hakkame koos looma. Mõtleme, milline võiks olla loo vorm, milline võiks olla tempo ja iseloom. Annan ka alati väga palju omapoolseid mõtteid või ideid, kuidas ma soovin, et laul võiks olla. Kui helilooja või produtsent on piisavalt paindlik, siis ta võtab kindlasti minu soove arvesse. Ja tulemus ongi see, et me saame väga hea loo.  

Kellega sul täna kõige paremini koostöö sujub?

Paar viimast aastat on mulle häid lugusid kirjutanud Lauri Lagos. Kõik need on saanud rahva seas väga populaarseks. Näiteks nagu "On üks meil hing" või "Lööb särama päev" ja hetkel ka viimane "Süda silmades". Ja kui ta mulle parasjagu ei kirjuta, siis ta aitab mul uusi laule produtseerida. 

Kuidas sul täna läheb? Kas esinemisi on piisavalt?

Esinemisi on väga palju ja lisaks veel ka ohtralt telesalvestusi. Jälgige telekaneleid, eks ma olen igalpool. "Eesti lauluga" käib kibe töö. Mina ei ole varem ju „Eesti laulul“ osalenud ja see, et looga„Täna otsuseid ei tee“ poolfinaali pääsesin, oli minu jaoks väga suur üllatus. Sinnagi tuleb väga palju erinevaid salvestusi teha. Nii et töö käib! 

Kas tuleb ehk jaanuaris-veebruaris ka hetk, et saad korraks juhtme seinast välja tõmmata?

Seda hetke vist ei tule. Kui siis ehk aasta alguses paar päeva, aga siis läheb juba "Eesti laulu" karussell lahti. Aga mina ei kurda, sest see on sada korda parem, kui sul on midagi teha, kui lihtsalt käed rüpes kuskil nurgas istuda ja hädaldada ilma ja tervise üle. Minu tervisega on kõik hästi ja mida rohkem ma tegutsen, seda parem on mul olla. Olen väga õnnelik, et mul on kogu aeg midagi teha.   

Teiste seas oli Marjut õnnitlema saabunud ka trubaduur Erich Krieger, kel jagus lauljatarile vaid sooje sõnu.  

Erich: Marju on nagu minagi Eestimaal, alati teisel kohal. Meeslauljatest olen mina alati teisel kohal. Kas on Joala minust ees või Ivo Linna või Boris Lehtlaan või... Ja Marjuga on ka samamoodi juhtunud. Keegi parem või õigem või ilusama häälega või..., No seda viimast ei saa võib-olla päris nii öelda, sest Marjul on fantastiline tämber ikkagi. Marjul on vedanud, just selle erilise tämbri tõttu. Kui ta laulma hakkab, sa tunned ta ära. Ja kunagi või tegelikult eks siiamaani võrreldakse omavahel teda ja Anne Veskit. Aga olgem ausad, Marju lööb oma häälega Annet. Tal pole kahjuks olnud lihtsalt õiget produtsenti ja võib-olla ka mingi aja külg pole teda soosinud. Samas me teame, et Marju elas ju pikki aastaid koos Anne Veski venna Mati Vaarmanniga. Ka see võis mõjutada tema karjääri. 

Aga sel ajal kui Marju elas koos ja tegi ka tööd koos helilooja Mikk Targoga, need on olnud parimad aastad Marju elus. Looming oli tol ajal tal kõige produktiivsem. Müstika, mida Marju tol eluperioodil tegi. 

Aga paneme Anne ja Marju kõrvuti. Annel pole ühtegi ilusat lugu. Ühtegi sellist lugu, mida mõtlikult kuulata. Näitels nagu Jaak Joalal oli "Naerata" või Marjul "Taas löövad kellad" või "Vaid üks mees". 

Et sa lihtsalt kuulaks ja naudiks. Kõik Anne laulud on jõulised ja röökivad. Aktiivsed ja tegijad lood. Aga Marju laulab ja sa jääd kuulatama. Anne ei oska sedaviisi laulda. Mul ei ole Anne kohta midagi halba öelda, aga olgem ausad, sellist hingelist lugu pole tal välja käia. Kui, siis ainult ehk "Roosiaia kuninganna", aga see on ka kõik. Anne on rohkem Venemaa kanalite jaoks. 

Kas linnalegend, et Anne ja Marju eriti omavahel läbi ei saa, vastab tõele?

Ma ei oskagi seda päris täpselt öelda, aga eks ikka on see konkurents nende vahel olemas. Nad sattusid ühte aega ja ühte positsiooni ning muusikas on see nii tähtis, kes on esimene. Ärge unustage, et muusikud on väga egotsentrilised inimesed ja kadedad üksteise peale. 

Kadedad? Ise kogu aeg naeratavad üksteisele...

Nalja teed või! Sina teed hiti ja mina nutan kodus, et varastasid minu loo ära. Jumal ütleb, et tuleb andestada, aga kunstis ei andestata. Aga Marju on super ja mina kilistan klaase täna tema terviseks!  

Mikk Targo, sinuga koosoldud aastatesse jääb Marju kõige viljakam periood. Täna ütles Marju sind tänades, et loodab, et teie koostöö jätkub ka tulevikus. Mis on see keemia, mis teid seob?

Mikk: Eks arvata võib ju, et noortel inimestel on oma keemia, armastuse keemia. Igasugust värki on seal sees ja loomulikult on see omaette driver. Aga see polnud ainukene. Ma arvan et meie soov oli toona saada valmis Marju soolokava ja teha seda võimalikult vingelt. Aga hiljem on lihtsalt see, et ma enam ei kirjuta sellise hooga laule. Mul on siin olnud kümneaastaseid pause, kus ma ei läinud isegi klaveri lähedalegi ja tegelesin kõige muuga. Aga kui tuleb mingi mõte peale, siis ma võtan sellest kinni ja praegu on asi selles, et ma püüan võimalikult täpselt sihtida. Ma ei lahmi enam nii palju vasakule ja paremale. Üritan täpselt sihtida selle artisti või feeling´u või mõtte peale, mis siin ajus toimub. 

Kui tulla viimase laulu juurde, mille ma Marjule kirjutasin "Ma lähen jälle tulle" ehk siis jällegi, see sama fraas hakkas mind piinama.

Kuidas see lugu sündis?

Marju helistas mulle ja ütles, et Mikk, ma tahan laulu. Ma hakkasin selle peale mõtlema, et me oleme päris pikalt koos olnud ja millest siis see uus lugu rääkida võiks. Karikakrast on juba räägitud ja... Mõtlesin Marju peale, kes on käinud läbi tulest ja veest. Ta on selline üksi pusija teinekord ja üsna jäärapäine, heas mõttes. Ego peab ju ka olema. Tulebki kogu aeg tuld anda. See lugu ongi selline, et mingi jama lõppes just ära ja mis siis, jälle tuleb tulle minna. See on nagu Marju väike elulugu ja minu arvates sisu poolest sama tugev laul nagu "Ma olen ju naine!". 

Räägi ka see ära, kuidas sündis lugu "Ma olen ju naine!"

Tööprotsessi käigus kuskil Venemaal, kuskil nõmedas kultuurimajas. Üritasin bändi käima tõmmata, sest kõik olid juba surmväsinud ja tahtsid oma lestad nurka tõmmata. Hakkasin teiselt ja kolmandalt veel midagi nõudma ja siis jõudsin Marjuni ja hakkasin temaga ka veel seal midagi jagama, et kurat seda võiks teha nii ja naa ja nii ja naa... No ja ta siis röögatas, et kurat, ma olen ju naine! Ja mul käis justkui plahvatus peast läbi, et issand, milline laulu pealkiri! Ja nii kui Tallinnasse jõudsin, tegingi loo harmoonia valmis. Siis läksin Leelo Tungla juurde ja ütlesin loo pealkirja ja andsin loo demo ka kuulata ning Leelo kirjutas sõnad. See lugu on üks parimaid ja ka kindlasti väga pikaealine.  

Kas Marju elu on olnud lihtne?

Marju oskab ennast lille lüüa ja särada nii, et jääb mulje nagu tema elus oleks kõik hästi. Ta on artist suure A-ga. Paljud ei oska seda. See on omaette oskus näha välja kogu aeg esinduslik. Olla kogu aeg justkui laval, kas või elus. 

Juhan Paadam, mis tuleb sulle esimesena meelde, kui ütlen nime Marju Länik.

Juhan: Marjul on visa hing ja tal on tohutu loominguline potentsiaal.

Miks pole Marjut kutsutud kunagi presidendi vastuvõtule, ta on ju siiski üks meie legendaarsetest artistidest, täpselt nagu Ivo Linna, Anne Veski, Tõnis Mägi... Isegi Tanel Padar on mitmeid kordi olnud presidendiballil? 

Kui sa nii ütled, ma ei teadnudki seda. Ilmselt tuleks presidendi kantseleis pisut asju ümber mõelda. Aga sul on õigus, meie raudvara ei tohiks unustada. Meie kultuur on ülioluline. See on aidanud meid ka nendel aastatel, kui me vaatasime presidendi vastuvõttu vaid Soome kanalitelt.   

Kirjutasid Marju kolmikplaadile pühenduse. Mida sa sinna kirjutasid?

Marju tuli minu ellu läbi saate "Kaks takti". Ta tuli ja jäi ja oli ka rahva südames väga kähku. Ja ta jäi sinna. Minu ülesandeks oli toona saada Marju suurele ekraanile üle suure Venemaa, mis oli väga tähtis. Marjuga suuri probleeme polnud ja me saime ta televisiooni mõttes suhteliselt kiirelt liikvele. See, mis puudutab tema kontserttegevust Venemaal, on hoopis teine teema. See meisse ei puutunud.

Aga mida ma Marjule sooviksin... Kuna ta on nii sitkest puust naine, siis tuleb tal kohe hakata tegema uut asja, sest rahvas ootab. Uut plaati ja uusi kontserte. Ja kindlasti soovin talle ka armastust, sest ilma selleta ei tule mitte midagi välja.