Dmitri PappelFoto: Kuvatõmmis / TV3
Tele
7. detsember 2017, 19:23

TV3 VIDEO | Laevakaitsja Dmitri Pappel: kõige olulisem meie jaoks on see, kuidas taas ühiskonda integreeruda (40)

TV3 "Seitsmeste" stuudios on külas laevakaitsja Dmitri Pappel, keda hoiti koos teise 13 eestlasega rohkem kui neli aastat Indias süütult kinni, teatas TV3.

Telekanal uurib värskelt kodumaa pinnale jõudnud mehelt, mis tunded teda valdavad, mis oli Indias veedetud aja jooksul kõige raskem ja mis saab edasi.

Eile õhtul jõudsite tagasi koju, kuidas teie esimene päev on möödunud?

Esimene päev läks täitsa sassi. Raske on öelda, kus ma olen. Keha on siin, aga mõistus on kusagil kaugel. Täpselt ei ole seda tunnet, et oled juba kodus ning tegemist on kodumaaga.

Kuidas lähedased vastu võtsid.

Esimesed sõnad on üldse puudu. Kõik nutsid, seda võib öelda.

Mis oli Indias veedetud aja jooksul kõige raskem?

Kõige raskem oli see, et keegi ei teadnud, kuidas ja millal see kõik lõppeb. Teadmatus oli kõige raskem.

Millised tingimused vanglas olid?

Räägime sellest vanglast. Seal oli umbes 580 vangi, kes kandsid eluaegset karistust. Röövlid, tapjad, vägistajad. Me elasime eraldi plokis ja meid keegi ei puutunud. Aga India mentaliteet, need on teised inimesed. Nad naljaga rääkisid, kuidas sooritasid kuriteo. Neile oli see nali.

Dmitri tunnistab, et õnneks midagi ohtlikku vanglas ei juhtunud. 

Kavalust oli vaja, et ülematega suhelda?

Kõige parem oli hoida suu kinni, see tagab kindlama tunde.

Mida te sõite?

Vangla poolt saime kartulit, porgandit, sibulat. Kanaliha ja tomatit. Joogivett me ise ostsime. 

Kas teid peeti kinni, sest teie käest taheti saada altkäemaksu?

Ma ei oska öelda.

Mis edasi? 

Väga tähtis küsimus praegu. Praeguses seisus oleme sellises olukorras, et meil puuduvad dokumendid. Pass, id-kaart, juhiluba. Väga raske on öelda, millal need saab.

Kui palju Indias bürokraatiat on?

Indias ei taha keegi võtta enda peale vastutust. Ja nad viilivad sellest. See toimus lennujaamas, kui me hakkasime registreerima lendu. Ja palju-palju näiteid. 

Mis töökoht edasi? Tagasi laevakaitse peale?

Ma ei usu, et minu pere lubab mul minna tagasi laevakaitse peale, aga küsimus on pakkumises. Vaatan kõik võimalikud pakkumised läbi. Juhtus ikka nii, et sellel ajal, kui olime vanglas. Mina kasutasin aega, et õppida joogat. 

Tegelikult võib öelda nii, et jooga päästis mind, et ma saaksin adekvaatselt reageerida praegusele.