ÜKS JÄÄHALL, KAKS ERINEVAT LUGU: Tondiraba endine alltöövõtja väidab, et juhataja Elena Glebova maksis eraärile mõeldud pirukate eest linna rahaga (62)

„Näete, siin need on, fiktiivsed arved, millega Elena Glebova maksis mulle enda spordiklubi noortele pakutud toitlustamise eest,“ näitab ärimees Juri Saharov paberipatakat. Ta on enda sõnul käinud nii ajalehetoimetustes, politseis kui ka linnavalitsuses. Jutt on alati samasugune – Tondiraba jäähallis vohab korruptsioon ja tegeldakse sahkerdamisega.

Glebovale ei tule Saharovi jutt üllatusena. „ Kui me koostöö lõpetasime, siis teatas ta, et läheb võitluses lõpuni välja,“ ütleb endine tippsportlane, kelle sõnul on Saharovi räägitu värvikas fantaasia, mille taga võib olla solvumine.

2016. aastal Tondiraba jäähallis tehtud auditi käigus avastati kümneid probleeme ja paljastati suured ebakõlad jäähalli juhtimises. Rikkumisi on nii Mart Aare kui ka Glebova poolt. Samuti toob sisekontroll välja probleeme Saharovi ettevõte Svajene OÜ väljastatud arvetega.

2014. aasta sügisel alustavad Tallinnas Lasnamäel Tondiraba jäähallis tööd kolm keskerakondlast. Keskuse juhataja, iluuisutaja Elena Glebova, ärimees Juri Saharov, kelle firma Svajene OÜ hakkab vastutama jäähalli koristamise eest, ning ettevõtja Mart Aare. Paberil on Aare küll juhataja asetäitja, ent praktikas meenutab ta pigem Hunt Kriimsilma, kel on vastavatud keskuses täita üheksa ametit.

Nüüdseks on neist kolmest Tondiraba jäähalli jäänud ainult Glebova. Saharovi firma jäi koristamislepingust ilma 2016. aasta kevadel, eelmise aasta lõpus lõppes Aare tööleping. „Ma ei soovinud selle inimesega edasi koostööd teha,“ põhjendab Glebova. Naise sõnul ei pikendanud ta lepingut peamiselt seepärast, et tundis valmisolekut spordikeskust üksinda juhtida.

Juri Saharoviga pole Glebova enda sõnul lävinud ligi kaks aastat, alates ajast, kui Tondiraba jäähall Svajene OÜga lepingu üles ütles. Sellest hoolimata on ärimehel ka praegu iluuisutaja suhtes hulk pretensioone.

„Glebova tahtis, et ma pakuks ühel üritusel tema spordiklubi vanematele toitlustust, aga hiljem pidin selle eest raha saamiseks kirjutama fiktiivse arve – näiteks poksiringi koristus, erikoristused, mattide pesu,“ loetleb Saharov. Glebova täpsustab seda kuuldes, et tol ajal spordiklubi veel polnud, vaid kõnealune üritus oli iluuisutajate sünnipäevapidu.

Glebova sõnul ei teadnud tema juhatajana neist arvetest midagi ja pealegi olla Saharov vabatahtlikult Glebovale toitlustust pakkunud. Glebova olnud nõus: „Ta [Saharov] ise pakkus enda abi, et kui mul on vaja, siis ta võib enda pirukad tuua. Minu meelest oli see imelik, et ta järsku nii lahke ja abivalmis oli.“

Kas kabinetis on kapo lutikad?

Saharovi jutu järgi nõudnud Glebova ükskord, et Saharov aitaks tema kabinetist otsida kapo lutikat. Mehed tulid, käisid kabineti läbi, aga lutikat polnud. Hiljem olla Saharovile tasutud jää-show korraldamise soodushinnaga.

Glebova mäletab olukorda teistmoodi, õigemini hakkab selle küsimuse peale esimese hooga naerma. „Ma viskasin niisama tööl nalja, et ei tea, kes meid pealt kuulata võib, aga siis Saharov oligi mingite aparaatidega kohal ja hakkas lutikat otsima,“ kirjeldab Glebova. 

Glebova mäletamist mööda oli tegu Saharovi järjekordse heategevusprojektiga, mehe enda arust aga tellitud tööga, mis oli  ajendatud endise tippsportlase paranoiast. Glebova sõnul ei maksnud tema ega ka TSK lutikapüügi eest ärimehele mingit tasu. Saharov ütleb aga, et pidi meestele 550eurose arve enda taskust kinni maksma, ent selle eest alandas Glebova üürihinda Saharovi korraldatud üritusel. Glebova väitel on Saharov aga tänini sellesama etenduse eest jäähallile võlgu 2405 eurot. Glebova lisab: „Ürituste rendihinnad on fikseeritud, ma ei saa omavoliliselt neid muuta.“

Glebova kinnitab, et on sääraseid süüdistusi kuulnud korduvalt. Ka sisekontrolli lõpparuandes on kirjas, et Svajene OÜ esindaja väidab auditeerijatele, et väljastati fiktiivseid arveid. Saharov ei tee sellest saladust, hoolimata faktist, et fiktiivsete arvete väljastamine on seadusega vastuolus.

Glebova kinnitab: „Mina võin öelda, et mul ei olnud temaga kokkulepet. Võite ka arvete pealt vaadata, et igal pool on märgitud Mardi nimi, sest tol ajal pidas koristuse üle järelevalvet just tema. Ma ei sekkunud sinna, see oli puhtalt nende omavaheline [Saharovi ja Aare]  asi.“ 

Ta lisab: „Mitte mingit juttu polnud sellest, et pärast tuleb arvestus läbi Tondiraba spordikeskuse. Ma oleks võinud kas või isiklikult maksta need 120 või 180 eurot, jutt pole suurest rahast. See on naeruväärne, et ta praegu sellest räägib.“

Solvumine või missioonitunne?

Glebova kinnitab, et temal mingit konflikti Saharoviga pole, ent mees võib olla solvunud küll. „Kui tema leping lõpetati, siis ta solvus tõesti. Ta käis siin ja karjus, et ta viskab kõik siit [Tondiraba jäähallist] järjest välja. Ta olla isegi öelnud sellised julged laused, et ta pigem sureb ära, aga teeb selle lõpuni. Et ikkagi mind ka siit välja visata. See oli solvunud inimese käitumine,“ arvab Glebova. 

Saharov ei tunnista solvumist, vaid räägib, et teda ajas liikvele missioonitunne. Väärib märkimist, et Saharov pole ka ise kõige puhtama renomeega: kolme aasta eest näitas „Pealtnägija“, et Harjumäel kõlakojas kohvikut pidav Saharov oli väidetavalt Keskerakonna üks peamisi musta kassa doonoreid.

Politsei pole Glebovaga ühendust võtnud, küll aga on käinud politseis rääkimas tema alluvad. Saharov tahab endiselt kõike kogetut paljastada: „Mul on väga palju infot nende kõigi kohta.“

Glebova ohkab pikalt ja ütleb, et ta tõesti pole ise jäähalli rahaga nihverdanud.

Fakt on see, et Glebova juhtimisel oli jäähallis tõeline kaos. Ka fiktiivseid arveid on tasutud tema juhtimise all, kuid siiski asetäitja allkirjaga. „Ma tunnistan, et olin esialgu täiesti kogenematu ja tegin vigu. Nüüd olen aasta aega neid vigu parandanud, mis auditis öeldi,“ sõnab Glebova.

Glebova tunnistab, et esialgu võis ta küll näida jäähalli maskotina, ent nüüd on juhtimine tema teha. 

Keskkriminaalpolitsei pressiesindaja Olja Kivistik märgib: „Linna kontrollakt toob välja mitu olulist rikkumist ja puudust, millest enamik on põhjustatud puudulikust töö- ja järelevalve korraldamisest. Nende küsimuste lahendamine kuulub linna pädevusse. Kriminaalmenetluse alustamiseks viiteid ei tuvastatud ning ka jäähalli tööd korraldati ümber, seega puudub ka vajadus süüteomenetluseks.“