KIRJAMEHED JA RAAMATUSÕBRAD: lihtrahva raamatuviha on mõistetav, kuid see Prisma raamatuplakat on piinlik (34)

Eesti Kirjanike Liidu esimehele Tiit Aleksejevile Prisma reklaamkampaania ja selle seletused ei meeldinud. "Piinlik oli seda reklaamplakatit näha. Ja Prisma seletus ei veena," ütles Aleksejev Õhtulehele. 

Vastukampaania algatanud kirjastaja Tauno Vahter peab seda kampaaniat läbimõtlematuks ja halvustavaks. "Vastukaaluks sellele oleme teinud Facebookis külje "Jälle raamat!", kuhu saab üles laadida pilte lastest koos mõne neile meeldiva raamatu pildiga. Kutsume osalema nii peresid, lasteaedu, koole, raamatukogusid kui ka kõiki teisi. Näitame, et raamatud pakuvad rõõmu, mitte ei kurvasta."

Kehakultuse“ autor kirjamees ( : ) kivisildnik märkis Õhtulehele, et lihtrahva raamatuviha on mõistetav. "Lihtrahva, sealhulgas kaupmeeste, viha kirjanduse, kirjanike, kirjaoskuse, üldisemalt kõikide kaunite kunstide ja sügavalt inimliku ning üleva vastu on mõistetav. Eks ole, ta teeb terve päeva nüristavat tööd, kannatab, ägab nagu loom ja siis mingid logardid hooplevad oma raamatutega. Midagi aru ei saa, lugenud ei ole aga on teada, et aru ei saa, koolis sunniti. Siiani tulevad tõmblused peale, kui kirjanduse õpik meenub."

"Eks ole, see ju rikub sellegi vähese ära mis pööblil on õnneks vaja – vabrikuõlu enam ei maitse, näosaadegi ei aja enam naerma ja rusikatega vastu põlvi taguma. Ronid eidele peale, siis aga kangastub silme ees kirjaniku viltune lõust ja kogu lõbu. Seda juhtub. Kirjandus on tõesti loomastunud olendite ja muude nurjunud eluvormide jaoks solvav, häiriv, ebamugav ja alandav," märgib kirjanik.

"Kui kirjanik on inimene, siis mina lihtne projektijuht või mingi kuli ei ole ega saagi olla inimene. Aga ma ju olen inimene. Kuskil filmis öeldi, et ma olen inimene. Filme aga ei kirjuta mingid lollid kirjanikud, filmid on pühad, need tekivad ise rahast ja mustusest. Sellist asja nagu kirjandus ei tohiks üldse olemas olla, see reklaamgi võib olla tehtud heast südamest, aga ometi raputab see soola niigi valutavale haavale," lisab ta.

"Mentaalne küündimatus, loomastumise raske taak, tavatotrus – see ei ole kerge kanda. Juhmusele on rajatud kogu tänapäevane edumeelsus ja liberaaldemokraatlik palgavaesus, muidugi ei ole see parim ühiskonna korraldamise vorm, aga keegi pole suutnud midagi paremat välja mõelda, kui siis ehk kirjanikud. Ja sellepärast neid tulebki vihata. Poeet Pasolini löödi maha nagu koer. Ma olen jäänud kuidagi kahe silma vahele. Keegi peaks nüüd küll vabandama," võtab ( : ) kivisildnik oma mõtted kokku.

Turundaja: kampaanias ei tohi valetada

Turundaja-poeet Lauriito, ütleb Õhtulehele, et reklaamiseaduses on üheselt sätestatud, et kampaanias on keelatud valeväidete esitamine. "Valeks pean ma aga Prisma väidet, nagu oleks raamatu kinkimine sokkide või kampsuniga võrreldav klišee. Reaalsus on pigem vastupidine. Manduvas ühiskonnas (ja kirjanduse läbimüüginumbreid vaadates) on raamatupoodidest saanud tasse ja märkmikke pakkuvad "meelelahutuskeskused", turunduseelarveid kohitsedes kaotatakse kõigepealt ära loovlahendusele määratud rida, kirjanikupalka jagavad peenise- ja eruditsioonipuudega ametnikud omasugustele andetutele tõlkijatele ja lastekirjanikele jne jne - see on maailm, milles me tegelikult elame."

"Nii polegi vaja imestada, kui mustareedelised turundustibid saavad hakkama käkkidega stiilis "mõnus koht kust osta". Iseenesest võttes pisiasi, üksainus puuduv koma. Paraku peegeldavad sellised kampaaniad (nagu mainitu) ilmekalt õhtumaade allakäiku, kus sisaliku jälge kivil sümboliseerib primitiivkorporatiivne ja idiootlik hallivarjundiline pasarada," märgib Lauriito.

Kaubanduskett räägib nalja tegemisest

Prisma sõnul soovitakse kampaaniaga pöörata tähelepanu erinevate kingiklišeedele, mistõttu ongi kampaanias neli küsimust "Jälle raamat?", "Jälle küünal?", "Jälle sokid?", "Jälle tass?".

Prisma Peremarketite kommunikatsioonijuht Piret Lankotsi sõnul pole kindlasti selle kampaania eesmärgiks kutsuda üles inimesi raamatuid endale ja teistele mitte ostma. Turundusjuht Reigo Rahumäe ütles Õhtulehele, et selle kampaania eesmärk on pöörata tähelepanu sellele, et kauplustest saab muudki kui raamatuid – valida saab lausa 60 000 toote vahel.

"Soovitaksin suhtuda kampaaniasse huumoriga ja mõnusa eneseirooniaga. Ilmselgelt on iga reklaami eesmärgiks tähelepanu tõmmata ja meediamürast silma paista. Hea kampaania puhul tõstatub ka arutelu käsitletud teema osas. Nagu näha, siis see kampaania oma eesmärgi täitnud – tõmmanud tähelepanu ja pannud inimesed arutlema, milliseid kingitusi sel aastal oma lähedastele teha. Praegu ei ole plaani kampaaniat muutma hakata. Jõulukampaania on väljatöötatud koos reklaamiagentuur Imaginega, kes on ka selle kampaania teostajad," lisas Rahumäe.