VIDEO | 50 NIPPI | Paljas Porgand teeb puust ja punaseks, miks on iga treeningu jaoks vaja erinevaid tosse (16)

Nagu Paljale Porgandile kohane, siis soovib ta trenni teheski apetiitne välja näha. Kanda riideid ja jalatseid, mis oleksid kaunid ja naiselikud, mugavad ja praktilised ning motiveeriksid trennis olema tugev ja jõuline, vastupidiselt Bravuuritarile, kes saabus trenni kilekotitäie aksessuaaride ja trenni jaoks täiesti tarbetute vidinatega. 

Miks on vaja treeningu jaoks spetsiaalset jalatsit?

Arusaam, et ühe kindla jalatsiga tunneme end mugavalt igal treeningul on laialt levinud. On levinud arvamus, et spordipoest soetatud paar jalatseid võib leida kasutust nii jooksurajal, jõusaalis kui rühmatrennides. 

Paljas Porgand: Jooksujalats on mõeldud vaid ühesuunaliseks liikumiseks, vastupidiselt treeningu omale, kus liikumine igas suunas on toestatud ja ei riku jalga ega jalatsit. Suurimad erinevused kahe jalatsi vahel on silmnähtavad ja trennisaalis ka tuntavad. Kui jooksujalats on mõeldud vaid otse liikumiseks, siis toestab see jalga ka täpselt nii palju, ehk toestussüsteem on jala keskel. Treeningjalatsi puhul on toestust aga laiemalt, lausa kannast päkani, et erinevaid harjutusi tehes jalg ei liiguks jalatsi sees. Seega on erinevaid cardio harjutusi kindlam teha treeningjalatsiga, et vältida vigastuse ohtu ja tagada jalale maksimaalne kindlustunne.

Treeningjalatsi tald pakub haakuvust, et erinevaid harjutusi paremini sooritada

Jalatsi tald on materjalist, mis trennisaalis hoiab ära libisemise. Harjutused, kus inimene peab hoidma end kannal, päkal või küljel, on mugavamaks soorituseks lisatud tallale veel kummist detailid just kohtadesse, kuhu jalalaba maapinnaga kokku puutub. Jooksuks mõeldud mudelitel see puudub. Ka treeningjalatsitel on tallad erinevad. Näiteks on tantsimiseks mõeldud libedama tallaga jalatsid, mis on kerged ning väiksema haakuvusega. Treeningjalatsi tald on alati maapinnale lähemal, kui jooksu oma. See tähendab, et mida õhem on tald, seda stabiilsem on jalanõu.

Vale jalatsiga trenni tehes rikud nii tossu, kui oma jalga

Paljas Porgand: Treeningjalatsi pealsed on tehtud vastupidavamast materjalist, et külgedele liikumine seda ei hahjustaks ning materjal ei veniks. Võrreldes jooksu- ja vabaajajalatsiga siis harjutustel, kus on vaja samme teha külgedele, võib jalatsi pealne välja venida ning jalga kahjustada. Seega ei ole soovitatav panna treeningsaali mõne muu kategooria jalatsit. Lisaks raskustega trenni tehes võib väga pehme toss liigestele haiget teha – selline vigastus võib välja lüüa alles mõne aja pärast.

Treeningjalatsiga ei ole keelatud joosta

Ideaalis peaks olema erinevate treeningute jaoks ka erinev jalats. Ka jooksutossu tasub valida selle järgi, kui pikad on distanstid, mida inimene läbib. Siiski on ka treeningjalatsiga võimalik joosta. Tald, mis on painduvam ja mõeldud intensiivseteks rühmatreeninguteks, sellega on soovitatav joosta kuni viis kilomeetrit. Tugevama alustallaga toss võimaldab läbida kuni kolm kilomeetrit. Pikemateks distantsideks on soovitavad soetada juba spetsiaalne jooksujalats.

Edevamad valivad oma riided ning jalatsid just välimuse järgi

Iga õigesti valitud riie ning paar jalanõusid annavad treeningule lisaväärtust – inimene suudab trennis teha rohkem, jõuab kiiremini sooritada eesmärke ning mis kõige tähtsam – inimese vigastuse oht trennisaalis on väiksem. Stabiilsus, hingavus, haakuvus, vastupidavus on põhilised, mis aitavad trennitegijat kaasa, et iga trenn oleks kergemini ja turvalisemalt tehtav.

Paljas Porgand: Tossumudeleid on erinevaid, tuleb julgelt poodi minna, jalatsit jalga proovida ja teha erinevaid küljelt küljele liikumisi, et aru saada kui stabiilne ja mugav on jalats. Loomulikult võib alati nõu küsita ka professionaalselt müüjalt.

Vaata meeleolukat videot!