Foto: TEET MALSROOS
Teater
1. detsember 2017, 19:35

Sõber Raivo Trass Kaldojast: Hansu lahkumine on kuidagi eriti valus (4)

"Hansul oli ju paar nädalat tagasi sünnipäev, saatsin talle sel puhul sõnumi, nagu me juba pikki aastaid oleme teinud. Sel aastal vastust ei tulnud… Mõtlesin, miks.“ Hans Kaldoja garderoobikaaslane Raivo Trass tunnistab, et tal jäi hing kinni, kui sõbra lahkumisest kuulis, tema jaoks tuli see täiesti ootamatult.

„Mul on ju teatrist palju häid sõpru läinud, aga Hansu lahkumine on kuidagi eriti valus,“ tõdeb ta nukralt.

„Mina läksin draamateatrisse 1968, tema oli seal juba varem. Saime väga hästi läbi, me olime väga suured sõbrad,“ ütleb Trass, kes meenutab Kaldojat kui erakordselt sooja ja sõbralikku kaaslast. Kümmekond aastat jagasid mehed draamateatris üht garderoobi ja lavalaudu (Kaldoja näitlejana ja Trass pigemini lavastajana) ning vaba aegagi.

„Hans oli hästi kena mees, eriti kui ta noorem oli. Tema ampluaa oli olla esimene armastaja,“ räägib sõber. Kaldoja täita olid kunagi ju võluvate armastajate osad lavastustes „Kriminaaltango“ ja „Leedi Windemere’i lehvik“ ning Trassi sõnul oli Kaldoja oma mitte liialt jõulise mehelikkusega neisse osadesse justkui loodud. „Kahjuks, kui tulid 90ndad, kaetati ta nagu ära. See oli ellujäämisvõitluse aeg, mida andekamate asemel võisid võita keskpärased,“ tõdeb Trass.

Trassi ja Kaldoja sõprus ulatus teatrist kaugele väljapoole. „Me ei jaganud ainult garderoobi vaid meil olid ka ühised huvid,“ sõnab näitleja ja lavastaja. „Me mõlemad tahtsime maailma avastada ja käisime koos, kahekesi, ära nii Kamtšatkal Geisrite orus kui ka Pamiiris.“ Trass meenutab neid matku suure nostalgiaga. „Panime seljakotid selga ja läksime. Kusjuures meie Kamtšatka reisi nõuandja oli Lennart Meri.“ Kamtšatkal trampisid mehed (1974ndal) geisrite otsingul sulalund ja ohtlikke olusid trotsides jala maha sada kilomeetrit, Pamiiri liiguti ringi hääletades. kes sellistel seiklustel üksteist välja kannatavad, peavad olema ühel lainepikkusel.

Trass lisab, et pärast 1977. aastat, kui ta draamateatrist Rakverre suundus, jäi nende suhtlus Kaldojaga hõredamaks, kuid ei katkenud kunagi ning aeg-ajalt ikka trehvati.

Sõbra sõnul ei olnud Kaldoja mitte ainult hea näitleja vaid ka igas mõttes osav ja oskaja. „Tal oli Mähel isa suvila, kus tegi kõik asjad ise. Hans oli eesti mees, kes oskas iga tööd.“