Tõnu Aav: Kaldoja sai kiidusõnu isegi Pansolt, kes õppestuudioid ei tunnistanud (1)

„Tema, kui õppestuudio värske lõpetaja pandi mängima praktiliseelt pearolli ja ta sai sellega väga tublisti hakkama. Isegi Voldemar Panso, kes teiste kooldie õpilasi ja õppestuudioid ei tunnistanud, oli temaga rahul ja andis talle järgmisegi suure rolli,“ meenutab Aav. Nii sai Hans Kaldoja Taavet Aniluige rolli Panso lavastatud „Tantsus aurukatla ümber“. „Panso ütles rolli jaoks näitlejat valides meie kõigi kuuldes, et valis rolli jaoks kõige tähelepandamatu ja lihtsama meesnäitleja,“ muigab Aav. „Eks see iseloomustab teda ka inimesena,“ leiab näitleja.

Aava sõnul polnud Kaldojal artistlik natuur vaid rohkem sportlaslik. Iseloomult oli sõbralik, viisakas ja lahke. „Ei tea, kas see käib ka tema naisteliini kohta. Eks seda teab paremini mõni naine, aga poegi, kes tema nime ei kanna, tal on,“ tunnistab Aav, aga kinnitab, et ei mõtle sellega midagi halba. Kaldoja olevat seltskonnas olnud pigem vaikne. „Selle-eest oli tal väga hea huumorimeel!“ kiidab Aav. „Mäletan kui meil „Kriminaaltango“ esimene lugemisproov oli ning temaga proovisaalis kõrvuti istusime,“ meenutab ta. „Kohati meile see näidend ikka üldse ei meeldinud. Kaldoja ütles selle peale, et tõlge on kehv!“ naerab Aav, sest näidendi kirjutanud Egon Rannet viibis samuti proovisaalis. „Rannet muidugi ei kuulnud.“

Kaldoja mängis 1992. aastal Tõnu Aava lavastatud „Iluduskuningannas“. „Roll kujutas endast avantürististist meest, kes hakkas iluduskuningannale külge lööma, sest sellel tundusid rahad taga olevat. See roll sobis talle väga,“ leiab Aav. Tegelaskujul oli põse peale kapsaraua kujuline arm, mille ta sulitembu eest ühelt perenaiselt saanud oli. „Nägin suurt vaeva, et grimmeerija selle täpselt kapsaraua järgi joonistaks. Kaldoja aga vaidles vastu, et ega see nii täpselt ka polnud. Oli ikka!“ muigab Aav. Ta kiidab lahkunud näitlejaga koostööd oma lavastatud tükki tehes. „See oli minu esimene kord lavastaja tooli peal olla. Märkasin Kaldoja juures seda, et ta hakkas mind lavastajana kohe väga usaldama. Rääkis ära isegi oma isiklikke muresid. Enne seda olime tavalised semud, aga tüki proovide käigus suhtus ta suure usalduse ja tähelepanekuga minu töösse ja märkustesse,“ kiidab ta.

Tõnu Aav meenutab külalisetendust Siberis, kus koos Kaldoja ja ülejäänud trupiga Obi jõe kaldal kütmata hotellis ööbiti. „Magasime ka mütsid peas,“ kirjeldab ta tingimusi. Kaldojal olid aga omad moodused külma peletamiseks. „Seal moodustasid nad Ita Everi ja Maria Klenskajaga viinavõtu brigaadi. See oli Gorbatšovi kuiva seaduse aeg, aga ühest väikesest aknakesest hotelli all nad viina said, nagu see Venemaal keeluajal käis,“ meenutab ta. „Mind sinna kampa millegipärast ei võetud. Ega meil mingit vaenu ei olnud, aga ma ilmselt ei sobinud nendega kokku,“ arvab Aav. Mingi hetk jättis aga Kaldoja Aava sõnul joomise järsult maha. „Vist juba 20 aastat tagasi loobus ta alkoholist absoluutselt,“ mäletab ta.