MARILYN JURMANI BLOGI | Arvasin, et Rumist saab sama suur massaažifänn nagu mina (18)

Seega tegelikult teevad joogat vaid emmed ja beebid rohkem suhtlevad teineteisega, söövad või vaatavad emmesid joogatantsu tantsimas. Aegajalt leiavad mõned emmed enda matilt uued beebid ja vahel jäävad beebid üldse koju magama ja emmed saabuvad tundi üksinda. Seega võin seda tundi pigem kutsuda emmede joogaks. Beebid on mängima oodatud.

Põhjuseks asjaolu, et kuigi ma võin ennast südamerahuga joogaõpetajaks nimetada, siis ometigi ei ole ma beebide asjatundja. Minu joogaõpetajad on alati rõhutanud, et õpeta vaid seda, mida sa ise praktiseerid. Ja emaks olemist olen ma praktiseerinud vaid pool aastat, seega ma ei saa ennast veel eriti asjatundjaks pidada. Eriti veel teiste beebide asjatundjaks. Küll aga saan rääkida enda kogemustest ja toetada nii palju, kui vaja ja võimalik. Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida.

Lisaks mõnele beebijooga tunnile, millest olen ise osa võtnud, käisin Eneli Lastejoogas beebimassaaži kursustel, et õppida beebit mudima. Ja sellest tahaksingi rääkida. Kuna ma olen ise tohutu mudimise fänn, siis muidugi eeldasin kohe, et ka Rumi on suur fänn. Tore on ennast selle ideega meelitada, et Rumile väga meeldis, aga noh, ega ma tegelikult ju seda ei tea. Kuid ütleme nii, et ta tundus küll rahulolev ja mul kohe täitsa kahju, et Eneli muidu annab oma tunde Tartus. Seekord aga tuli ta  Tallinnasse mu kodust 5 minuti tee kaugusele. Loomulikult nagu ikka viimasel ajal juhtub, suutsin ma kahepäevase kursuse esimese päeva maha magada. Tegelikult küll suutis Rumi selle maha magada, aga teisel päeval jõudsin kenasti kohale. Ehk siis ei saa ma kindlasti ennast pidada beebimassaaži asjatundjaks, kuid piisavalt, et seda ise praktiseerida ja võibolla siis kunagi tulevikus ka julgustada teisi emmesid oma beebisid paitama.

Mis asi on beebimassaaž? Olen ise läbinud varem ajurveda massaaži kursused ja nagu ma seal juba mõistsin, siis on ka beebimassaaž samamoodi energia vahetamine. Aeg vaadata beebile silma ja üksteist tundma õppida. Täpselt nagu joogas. Aeg panna mobiiltelefonid kõrvale ja korraks unustada, mis on tehtud või tegemata ja lihtsalt olla koos oma lapsega. Eneli ütles, et see tugevdab emotsionaalseid sidemeid  ja austavat ning sooja kommunikatsiooni ema ja beebi vahel ja ma olen temaga täiesti nõus. Seega jah, ei pea ju olema lapsel tohutuid pingeid õlgades vaid lihtsalt on tore teineteisega koos aega veeta.

Kuna igas tunnis keskendutakse vaid mõnele kehaosale, siis kahjuks jäin ilma kõhumassaažist, mida tegelikult eriti tahtsin õppida, et aidata Rumil leevendada gaasivalusid (ma kujutan ette, et see on enamiku emade soov). Palusin Enelil seda korrata ja nüüd paitan Rumi kõhtu juba iga päeva. Küll jah, mitte kogu aeg mandliõliga (mis pidi olema parim massaažiks), vaid lihtsalt paitan ja silitan, sest noh, see on ju tõsi – nad on nii väikesed nii lühikest aega. Ja ilmselt mõne aasta pärast võin ma vastulauseks kuulda: “Eemmeee, ära teee.”

Igatahes meeldib mulle mõelda, et Rumi oli massaažist väga vaimustatud ja ma kohe mõtlesin, et võibolla oleks kaval hakata talle näiteks iga õhtu enne magamaminekut seda tegema, et saaks paika ka Rumi unerütmi, mis hetkel on veel väga hektiline. Ehk saaksin minagi lõpuks veidi sügavamalt magada. Kuigi jah – ausõna – nad on nii väikesed, nii lühikest aega – isegi magamata ööd on nunnud.